04.02.2015

Kuulmispuudega inimeste suhtumine kuulmisimplantaatidesse

2013. aastal septembris korraldati Tartus Tasku aatriumis üritus, kus kuuljad said vestelda kurtidega ning kus kurdid avaldasid arvamust kuulmisimplantaatide osas. Seal jäi aga kõlama väide, et kuulmispuudega inimesed ei poolda erinevatel põhjustel kuulmisimplantaadi paigaldamist ja kasutamist. Huvist ja soovist kuulmispuuetega inimeste kohta rohkem teada saada on autor otsustanud teha uurimistöö teemal „Kuulmispuudega inimeste suhtumine kuulmisimplantaatidesse“. Uurimistöös otsiti vastust kahele uurimisküsimusele. Sooviti teada saada, kuidas kuulmispuudega inimesed suhtuvad suhtlusmeetoditesse ehk suhtlusviisidesse, mida nad hetkel kasutavad, ning kuidas suhtuvad kuulmispuudega inimesed kuulmisimplantaatidesse. Eeskätt keskenduti sellele, mida arvavad kuulmispuudega inimesed kuulmisimplantaadist, kui palju nad implantaadist ja selle võimalustest teadlikud on ning kuidas nad […]
04.02.2015

Sotsiaalne tõrjumine klassikollektiivis

„Inimene on sotsiaalne loom.“ Sellise väite esitas 1972. aastal Ameerika psühholoog Elliot Aronson. Inimesel on kolm peamist emotsionaalset vajadust: vajadus kiindumuse järele, vajadus heakskiidu järele, ja vajadus omada kindlustunnet selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Nende vajaduste mittetäitmine tähendab, et inimesel võivad kujuneda emotsionaalsed, psühholoogilised ja isegi füüsilised probleemid. Sellised probleemid võivad tekkida näiteks juhul, kui inimene on sotsiaalselt tõrjutud. (Käär, 2005) Sotsiaalne tõrjumine on koolikiusamise liik, millele on võrdlemisi vähe tähelepanu pööratud. Pigem keskendutakse füüsilisele ja vaimsele kiusamisele. Seda väidet tõestab fakt, et antud uurimistöö koostamisel oli materjalide leidmine keeruline ning samal teemal koostatud uuringud sisuliselt puuduvad. […]
04.02.2015

Talvikese, Emberiza citrinella populatsioonisisesed ja populatsioonivälised linnulaulu erinevused

Maailmas on ligikaudu 10 000 linnuliiki ning enamikel liikidel on palju populatsioone. Töös püütakse välja selgitada, kas populatsioone on võimalik linnulaulu alusel eristada. Selle uurimistöö teemaks on valitud talvikese, Emberiza citrinella populatsioonisisesed ja populatsioonidevahelised erinevused laulu erinevates komponentides. Lindude laul on liigispetsiifiline. Teada on, et erinevad populatsioonid on ühe liigi piires välistunnustelt erinevad (populatsioonisisene varieeruvus on väiksem kui populatsioonide vaheline), seega võib eeldada, et populatsioonispetsiifiline on ka liigi laul. Töös proovitakse hinnata, kas konkreetse linnuliigi kindla populatsiooni isendite laulu sonogramme analüüsides on võimalik eristada erinevatest populatsioonidest pärit isendeid, nii nagu seda saab teha välistunnuste alusel. Kui see osutub võimalikuks, siis […]
04.02.2015

Tahm kui õhu kvaliteedi mõjutaja Lihula õhu tahmasisalduse näitel. Võrdlus teiste Eesti asulatega

Uurimistöö teema valik tulenes osalemisest Eesti Füüsika Seltsi ja GLOBE Eesti üldhariduskoolidele suunatud rahvusvahelises keskkonnaprojektis „Eesti õhusaaste seire“, mille käigus tuli igal aastaajal kahenädalaste tsüklitena mõõta õhus sisalduvate tahmaosakeste hulka. Ühtlasi tekkis huvi võrrelda kodukoha tulemusi teiste projektis osalenute tulemustega. Uurimistöö eesmärk on: 1) anda ülevaade sellest, mis on tahm; 2) leida tahma mõju inimeste tervisele ja loodusele; 3) mõõta tahmasisaldust Lihula õhus ning võrrelda seda Tartu, Saaremaa, Kilingi-Nõmme, Rakvere, Paide, Tallinna, Narva, Kääpa, Jõgeva ja Vormsi mõõtmistulemustega; 4) leida saadud mõõtmiserinevuste võimalikud põhjused. Eesmärkide saavutamiseks püstitati järgmised hüpoteesid: 1) Lihula mõõtmispaiga õhk sisaldab vähem tahma kui sarnase suurusega või […]
06.11.2014

Akadeemiake III/2014 (22)

Mis on ühist Alzheimeri tõvel ja noorteromaanidel? Siberisse küüditatutel ja hommikusöögihelvestel? Euroopa pealinnade nimedel ja Põltsamaa jõeveel? Õnneks rohkem ei mitte midagi, kui et kõiki neid teemasid lahatakse käesolevas Akadeemiakese numbris. Teadusele on lähenetud väga mitmest küljest. Palju on tehtud koostööd teadlastega ning noored on saanud võimaluse end proovile panna ülikoolide laborites. Kindlasti üks väga traditsiooniline pilt meie peades, kui kujutleme kedagi „teadust tegemas“. Kuid samavõrra teadus on ka see, kui uuritakse oma enda esivanemate lugusid ning püütakse mõista ajaloosündmuste kulgu, põhjuseid ja tagajärgi. Kui tänapäeval räägitakse palju, et raamatute osakaal uuemas põlvkonnas muutub aina vähemaks, siis seda huvitavam on […]
03.11.2014

Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013

Autor valis uurimistöö teemaks Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013, sest Põltsamaa jõgi on Põltsamaa linna uhkus ning autorit huvitas jõevee olukord kevadel ja Põltsamaa linna mõju jõevee koostisele. Uurimistöö eesmärk oli uurida Põltsamaa jõevee koostise muutusi kevadel. Autor soovis teada saada, kuidas Põltsamaa linn mõjutab jõevee koostist. Sõltuvalt eesmärkidest koostati uurimisküsimused. * Kuidas muutub jõevee koostis kevadel 2013. aastal? * Kas ja millisel määral mõjutab Põltsamaa linn Põltsamaa jõevee koostist? Antud uurimistöö materjal põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel uurimismeetodil. Uuriti Põltsamaa jõe üld- ja geograafilisi andmeid ning Põltsamaa linna läbiva jõeosa ajalugu. Mõõdeti alates 1. aprillist kuni 21. juunini veetemperatuuri […]
03.11.2014

Madalmolekulaarsete ühendite seostumine amüloid ? peptiidiga

Alzheimeri tõbi (AT) on vanusest sõltuv pöördumatu ja aeglaselt süvenev närvisüsteemi haigus. See kahjustab ja tapab aeglaselt ajurakke, põhjustades ajumahu vähenemist. Haigel tekivad probleemid mälu, käitumise ja mõttetegevusega. Inimkond vananeb, mille tõttu AT sagedus järjest tõuseb. Kõige rohkem on haigus levinud üle 65-aastastel. 2006. aasta andmete järgi põeb Alzheimeri tõve üle maailma 26,6 miljonit inimest ning 2050. aastaks ennustatkse, et haigust põeb iga 85. inimene. Hetkel pole tõhusat ravimit loodud. Kasutusel on ravimid, millel on ainult sümptomaatiline toime. Sellepärast on oluline luua tõhus ravim, mis takistaks AT süvenemist. Alzheimeri tõve põhjustajaks peetakse amüloidsete naastude ning neurofibrillaarsete kämpude tekkimist, mis tapavad […]
03.11.2014

Euroopa pealinnade nimede muutumine eesti keeles 19. sajandi keskpaigast tänapäevani

See uurimus käsitleb väliskohanimede kirjapildi muutumist Euroopa pealinnade nimede näitel. Väliskohanimedeks nimetatakse kõiki Eestist väljaspool asuvaid kohanimesid. Töö autor valis selle teema, sest soovis teada saada, kuidas Euroopa pealinnade nimesid varem eesti keeles on kirjutatud ning millest on erinevused tänapäevase kirjapildiga tekkinud. Uurimuse eesmärk on: * vaadelda Euroopa pealinnade nimede muutumist eesti keeles alates 19. sajandist; * analüüsida erinevaid nimekujusid ning leida, kuidas need eesti keelde jõudnud on; * leida põhjuseid, miks konkreetset nime just nii kirjutati. Hüpoteeside loomisel on lähtutud sellest, et eesti keelt on ajalooliselt mõjutanud teised keeled. Hüpoteesid on: * kõige suurem hulk Euroopa pealinnade ajaloolistest nimedest […]