28.05.2019

TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUMI 10.–12. KLASSIDE ÕPILASTE TRANSPORDIEELISTUSED KOOLI LIIKUMISEL, NEID MÕJUTAVAD TEGURID NING MÕJU TERVISELE JA KESKKONNALE

Uurimistöö teema valikul lähtuti autostuvas maailmas aina süvenevast vajadusest muuta transpordiviise keskkonnasäästlikumaks ja efektiivsemaks ning inimeste elustiili tervislikumaks. Viisidel, mida kasutatakse kooli liikumisel, on otsene mõju ümbritsevale keskkonnale ja õpilaste tervisele. Seetõttu on oluline suurendada õpilaste teadlikkust liikumisviiside mõjudest, et suunata neid tegema transpordiliigi valikul keskkonnasäästlikke ja tervislikke valikuid. Autori andmetel ei ole Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õpilaste seas varem sellisel teemal uuringuid tehtud, küll aga on sarnaseid uuringuid tehtud teistes koolides. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millised on Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 10.–12. klasside õpilaste transpordieelistused kooli liikumisel ja neid mõjutavad tegurid ning kui oluliseks peavad õpilased liikumisviiside mõju tervisele ja […]
28.05.2019

LINOOLLÕIGE MART REINIKU KOOLI HOONEST 1930. AASTATEL

Minu loovtöö on linoollõige Tartu Mart Reiniku Kooli vanemast koolihoonest, mis põhineb fotol 1930. aastatest. Üks põhjuseid, miks valisin linoollõike tehnika, on see, et mu hobi on kunst ja joonistamine. Linoollõige on uus ja huvitav tehnika, mida ma polnud seni proovinud. Teine põhjus on see, et linoollõige kui graafikaliik aitab tähelepanu pöörata vana koolihoone arhitektuurile ja selle erinevatele ehitusjärkudele. See on üks väheseid teadaolevaid fotojäädvustusi 1930. aastatest Mart Reiniku Kooli hoonest. Näiteks võib tähelepanelikul vaatlemisel märgata nii vanal fotol kui ka tänapäeval, kuidas koolihoone kahte korrust eraldab katusekarniis. Katusekarniis fassaadi keskosas viitab ajale, kui kool oli veel ühekorruseline. Lisaks leidub […]
28.05.2019

HÕBEGEENI PÄRANDUMINE EESTI TÕUGU HOBUSE GENOFONDIS JA AVALDUMINE FENOTÜÜBIS HÕBEMUST

Eesti hobune (eesti maahobune) on islandi hobuse ja šetlandi poni kõrval üks värvikirevamaid hobusetõuge maailmas. Eesti tõugu hobuse hõbemustad isendid eristuvad teistest värvustest fenotüübilise mustja keha ja valkjate jõhvide poolest. Hobuse värvuste uurimisega tegeleb värvusgeneetika, mille eesmärk on suures osas inimesele meelepärase värvusega isendite saamine. Värvusgeneetika on aidanud leida kinnitust osade värvuste ja nendega kaasnevate anomaaliate vahel. Nii on tõestatud ka hõbemusta värvuse seotus silmavaeguste ja nägemispuuetega. Piisavate teadmistega värvusgeneetikast on võimalik ära hoida paljusid tõenäolisi haigusjuhtumeid. Siinse uurimuse eesmärk on hõbemusta värvuse ühe põhjustaja, hõbe lookuse PMEL17, punktmutatsiooni teoreetiliselt tuletatud esinemise ja sügootsuse kontrollimine katseliselt hõbemustal eesti hobusel Muuksi […]
28.05.2019

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI SEGA- VÕI MITTE-EESTI PEREKONNAST PÄRIT NOORTE RAHVUSLIK IDENTITEET JA KOOLI MÕJU SELLELE

Minu uurimistöö käsitleb rahvusliku identiteedi kujunemist. Rahvuslik identiteet on muutunud eriti oluliseks teemaks globaliseerumise ajastul. Nüüdisajal rändavad inimesed ühest riigist teise ja elavad koos teistest rahvustest inimestega. Riigid muutuvad üha mitmekultuurilisemaks ega saa enam eeldada, et kõigil nende territooriumil elavatel inimestel on ühesugune rahvuslik identiteet. Aina rohkem on lapsi, kes on pärit segaperekondadest ja peavad ennast mitmekultuuriliseks. Kuigi see on kindlasti positiivne, kaasneb sellega probleeme, mis on seotud kultuuriliste erinevuste ja negatiivsete stereotüüpidega. Kuidas neid probleeme mõista ja nendega toime tulla? Ka Eestis on viimastel aastatel elavnenud arutelud rahvusliku identiteedi ja mitmekultuurilisuse teemadel. Eesti on mitmekultuuriline maa, kuna siin elab […]
28.05.2019

DEPRESSIOON NOORUKITEL

Depressioon on kogu maailmas levinud psüühikahäire, mis halvendab inimeste elukvaliteeti ja toimetulekuvõimet. Probleemi aktuaalsust kinnitab 2016. aasta aprillis WHO (World Health Organization) tehtud uuring, kus selgitati välja, et umbes 350 miljonit inimest üle kogu maailma kannatab depressiooni all. Häire tõsidust tõestab ka see, et depressioon võib viia inimese suitsiidini. Enesetapp ehk suitsiid on suuruselt teine 15-29-aastaste inimeste surmapõhjus. Teema on valitud depressiooni all kannatavate noorte mõistmiseks. Autor soovib teada saada, miks tänapäeval järjest rohkem noori langeb depressiooni ning milline on selle häire olemus. Töö eesmärk on välja selgitada, milline häire on depressioon, milline on selle häire olemus noortel ja kuidas […]
10.02.2019

Akadeemiake I/2019 (36)

Prantsuse näitekirjanik ja luuletaja Molière on öelnud: “Kui meeldiv on teada, et said midagi teada!”. Ka seekordses Akadeemiakese numbris on mitmesugust huvitavat lugemist, mis võiks vastastikku nii teadmiste kogujaid kui ka saajaid rõõmustada ning innustada. Oskuslik teadmiste edastamine eeldab üheselt mõistetavat sõnastust. Seetõttu on eriti hea meel, et õpilaste hulgas on jätkuv huvi uurida eesti keele eripärasusi ning arengut. Keel on elus, muutudes koos ühiskonnaga, mistõttu muutused keelenormides on igati eelduspärased. Aga kas ja kui palju muutused kõnekeelsetes tavades peaks mõjutama eesti kirjakeelt, on ühiskonnas aktuaalne arutelude teema. Seda peegeldavad ka ajakirja Akadeemiake käesolevas numbris ilmunud kahe õpilase selleteemalised uurimistööd. […]
10.02.2019

TUULE MÕJU LIBLIKARÖÖVIKUTELE SALU-SAMBLIKUVAKSIKU (HYPOMECIS PUNCTINALIS) NÄITEL

Tuul on ilmastikutegur, mis keskkonda, sealhulgas inimesi, väga palju mõjutab. Globaalsed kliimamuutused võivad elusloodust oluliselt mõjutada, seejuures mitte ainult temperatuuri, vaid ka muuta tuulekiirust. Paraku on tuule mõju elusorganismidele pälvinud oluliselt vähem tähelepanu kui temperatuuri mõju, mistõttu teadmised tuulemuutuste võimalikest ökoloogilistest tagajärgedest on napid. Väikeste loomade, nagu näiteks putukate, elutegevust võib märkimisväärselt mõjutada ka juba suhteliselt vähene muutus tuule tugevuses. Putukad kui toiduahela väga tähtsad lülid mõjutavad ka kogu ülejäänud ökosüsteemi toimimist. Tuule mõju putukatele on seni väga vähe uuritud. Siinne töö ongi autori püüe luua selgust niivõrd olulises teemas. Töös uuriti tuule mõju putukate arengule salu-samblikuvaksiku röövikute näitel. Valitud […]
10.02.2019

LIBAHUNDIMOTIIVI MUUTUMINE RAHVAPÄRIMUSEST NÜÜDISKIRJANDUSENI

Minu uurimistöö teema on libahundimotiivi muutumine rahvapärimusest nüüdiskirjanduseni. Kirjanduses on kasutusel palju arhetüüpseid motiive ja arhetüüpseid tegelasi. Seega ei ole arhetüübid oma tähtsust minetanud, küll aga on need sajanditega algversiooniga võrreldes teisenenud. Teema valik on ajendatud minu soovist mõista, kuidas libahundi arhetüüp on täpsemalt arenenud. Töö eesmärk on teada saada, kuidas on muutunud libahuntide kujutamine. Eesmärgiks on uurida ka libahunti kui arhetüüpset tegelast, millised on olnud rahvapärimuses arusaamad libahundist. Töö on plaanis saata ka õpilaste teadustööde riiklikule konkursile. Uurimismeetodina kasutan võrdlemist ehk üritan tõmmata paralleele folkloori ja kirjanduse vahel. Selleks loen läbi mitmed teosed, mis kajastavad libahundimotiivi. Teoste valikus on […]