Akadeemiake I/2019 (36)

Prantsuse näitekirjanik ja luuletaja Molière on öelnud: “Kui meeldiv on teada, et said midagi teada!”. Ka seekordses Akadeemiakese numbris on mitmesugust huvitavat lugemist, mis võiks vastastikku nii teadmiste kogujaid kui ka saajaid rõõmustada ning innustada.

Oskuslik teadmiste edastamine eeldab üheselt mõistetavat sõnastust. Seetõttu on eriti hea meel, et õpilaste hulgas on jätkuv huvi uurida eesti keele eripärasusi ning arengut. Keel on elus, muutudes koos ühiskonnaga, mistõttu muutused keelenormides on igati eelduspärased. Aga kas ja kui palju muutused kõnekeelsetes tavades peaks mõjutama eesti kirjakeelt, on ühiskonnas aktuaalne arutelude teema. Seda peegeldavad ka ajakirja Akadeemiake käesolevas numbris ilmunud kahe õpilase selleteemalised uurimistööd. Haljala Kooli 8. klassi õpilane Säde-Liis Orujõe uuris, kui oluliseks peavad koolinoored eesti keele rolli oma elus ning millised on nende hoiakud õigekeelsusesse. Koeru Keskkooli õpilane Triin Aasa võttis fookusesse paljudele eestlastele peavalu valmistava suurtähe ortograafia ning tegi huvitava kokkuvõtte eesti keele suurtähe ortograafia reeglite muutumistest läbi aja. Lisaks selgus Triinu tööst, et nooremad inimesed kipuvad kirjutamisel rohkem vigu tegema, kui vanemad.

Ometigi ei jõua me iga sõna õigekeelsust ÕS-ist järgi kontrollida. Teatud reeglid tuleb lihtsalt selgeks õppida. Lisaks peetakse ju õigekirja tundmist ka inimese harituse mõõdupuuks. Janeli Kirsi uurimistöö sellest, kuidas unestiimulite abil õpitut kinnistada, võiks olla huvitav lugemine kõigile, kel tarvis uusi teadmisi paremini meelde jätta. Uni pole vajalik ainult õpitu meeldejätmiseks, vaid ka üldise elukvaliteedi ja tervise seisukohast. Uneharjumustest ja normidest koostas uurimistöö Tallinna Reaalkooli õpilane Tarmo Pungas, kes leidis, et 90% katses osalenud koolinoorte unetundide arv jäi alla soovitatud normi. Õppimisvõimet, tervist ja üldist rahulolu mõjutab ka meie keskkond, sh õhu kvaliteet, milles viibime. Tartu Jaan Poska kooli õpilane Aksel Bulavs näitas, mõõtes süsihappegaasi sisaldust õhus, et õhukvaliteet õpilaste kodustes õpperuumides võiks olla parem.

Mälueksperdid teavad, et tihti on teadmiste kinnistamine ning nendevaheliste seoste loomine oluliselt lihtsam, kui on võimalus oma käe ja silmaga asi järele proovida. Nii leidis Katariina Kurina, et liblikaröövikud kasvavad aeglasemalt, kui ta neile tugeva tuule peale suunas. Milline on üks järv ning selle elu allpool siledat pealispinda?  Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Pilleriin Jukk annab meile vastuseid Verevi järve soojus- ja keemilise kihistumise kohta oma mahukas uurimistöös.

2019. aasta Akadeemiakese talvenumbrist on kvaliteetset lugemist ka kirjandushuvilistele. Eestlastele tuttav libahundi teema on pakkunud ainest paljudele klassikutele. Brita Lubi Läänemaa Ühisgümnaasiumist teeb oma uurimistööga selgeks, kuidas on libahundi arhetüüp eesti kirjandusse tulnud ning kuidas ta aegade jooksul muutunud on. Kirurgilise meditsiini valdkonda uuris Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Keitlyn Kruus, tänu kelle tööle on nüüd kõigil võimalus tutvuda puusaliigese endoproteesimisega läbi spetsiaalselt loodud veebilehe.

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid!

Põnevat lugemist!

Kristiina Mark, Akadeemiakese toimetaja