Siinse uurimistöö teema on „Vastuvõttude menüüd kui riigi visiitkaart ja nende muutumine ajas Eesti Vabariigi näitel“. Uurimistöö idee sai alguse koolis toimunud rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia mooduli kursusest „Diplomaatiline protokoll ja etikett“, kus kursuse juhendaja diplomaat Silver Loit rääkis diplomaatilistest vastuvõttudest. Kursuse käigus tutvusime Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi aegsete menüükaartidega, mis on säilinud Rahvusarhiivis. Menüüd pakkusid mulle suurt huvi ning tekkis mõte võrrelda kahe maailmasõja vahelisi vastuvõttude menüükaarte tänapäevaste riiklike vastuvõttude menüükaartidega ja analüüsida menüüde muutumist ajas. See saigi minu uurimistöö eesmärgiks.

Reaali Poiss on Eesti üks tuntumaid ja olulisemaid monumente, millel on Eesti kultuuris ja ajaloos märgiline tähtsus. Ferdi Sannamehe skulptuur on püstitatud vabadussõjas langenud kooliõpilaste ja õpetajate mälestuseks ning saanud tuntuimaks Eesti vabaduse eest võidelnute mälestusmärgiks. Kahel korral aastas – Vabariigi aastapäeval ja Tartu rahu aastapäeval – kogunetakse selle monumendi juurde pidulikult tähistama eestlaste vabadust ja selle nimel toodud ohvreid. Samuti on tegu Eestit külastavate kõrgetasemeliste välisdelegatsioonide peatuskohaga, kus riigijuhtidel on tavaks panna pärg mälestamaks ja tunnustamaks Eesti vabadusvõitlust.

Arvestades monumendi tähtsust Reaalkooli kogukonnale ja Eesti rahvale ning nüüdisaegseid tehnoloogilisi võimalusi, tahtsin luua kujust digitaalse mudeli. Kuna Reaali Poissi on püütud mitmel korral hävitada ja seda ausammast on tulnud korduvalt taastada, siis oli soov teada saada, kuidas oleks võimalik säilitada antud monument digitaalsel kujul. Uurides erinevaid digitaliseerimise võimalusi, kujunes otsus teha Reaali Poisist digitaalne 3D-mudel.

Pole inimest, keda praegune energiakriis mingil määral ei puudutaks. Igaüks, kes on hiljuti kommunaalmakseid maksnud või uudiseid lugenud, on tõenäoliselt märganud, et elektrihindadele ennustatakse pidevat kasvu ja see kasv ei ole peatumas. Mõni inimene võib süüdistada valitsuse otsuseid, teise jaoks on probleemiks rohepööre, kolmas näeb süüdlasena aga hoopis midagi muud.

Kui saarlane tuleb seltskonda, siis on enamasti kogu seltskonnale teada tema päritolu, ilma et ta seda ise ütleks. Saarlased eristuvad kergesti oma laulva kõnemeloodiaga ning õ-tähe puudumisega häälduses. Aga kui paljud tänapäeva saarlased teavad päriselt oma kodukandi murdesõnu ja nende tähendust?

Esimene päikesepaneel leiutati juba 1950-ndatel, kuid need on populaarseks muutunud alles hiljuti. Päikesepaneelide toodetud elektri kogus on rohkem kui kolmekordistunud võrreldes aastaga 2015, mil sõlmiti Pariisi kliimakokkulepe. Prognooside järgi peaks see aastaks 2030 veel seitse korda kasvama. See kõik kinnitab, et päikesepaneelide tulevikupotentsiaal energiavaldkonnas on tohutu ning nende edasine uurimine on väga oluline. Päikesepaneelide efektiivsuse paranemine muudab neid populaarsemaks paljudes valdkondades: näiteks on päikesepaneelid juba kasutuses elektriautotööstuses. Euroopa Liidu soov on lõpetada uute sisepõlemismootoriga autode müük aastaks 2035 – see ja paljud sarnased otsused suurendavad lähitulevikus mobiilsete päikesepaneelide kasutust eksponentsiaalselt. Kuigi mobiilsed päikesepaneelid on juba laialt kasutuses, pole nende efektiivsust palju uuritud ega statsionaarsete päikesepaneelidega võrreldud. Need vähesed uuringud, mis on tehtud, pole aset leidnud Eestiga sarnases kliimas, mille tõttu on antud uurimistöö eriti oluline.

Minu loovtöö eesmärk oli kududa endale Tarvastu mustriga sukad. Ma valisin kudumise sellepärast, et kudumine on mulle alati meeldinud. Esimeses käsitöötunnis, kus me üldse kudumist õppisime, sain ma kõigest kohe aru. Ma isegi aitasin teisi. Sellest ajast saadik olen ka vabal ajal kudunud. See on väga rahustav ja teraapiline. Eriti sellepärast, et mulle on kool väga stressirohke ja kudumine on väga hea vaheldus pikast koolipäevast puhkamiseks.

Ajaloo uurimine annab inimesele parema ülevaate olevikust ning aitab seejuures paremini mõista inimkonna kulgu, eriti kui tegemist on isikliku sidemega. Uessonid on minu emapoolsed esivanemad. Vaatamata sellele, et meie perel on 17. sajandisse ulatuv sugupuu, teame me oma esivanemate kohta siiski pigem vähe. Otsustasin uurida Anton Uessoni, Tallinna pikaaegseimat linnapead, tuntud arhitekti ja minu vana-vana-vanaisa venda, sest ta saatis oma elus korda palju põnevat, kuid tema teod ei ole kaasaegses ajalookäsitluses esiletoodud, kuigi võib arvata, et selleks on põhjust. Töö eesmärk on leida need põhjused ning fikseerida Uessoni jälg nii arhitektuuri- kui ka poliitikamaailmas.

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas kasutab Venemaa riikliku ajakirjanduse üks väljaanne, Rossiiskaja Gazeta, propagandavõtteid 2022. aasta 8. oktoobril toimunud Krimmi silla plahvatuse kajastamisel. Keskendun Rossiiskaja Gazeta veebiväljaandele, sest see on kättesaadav Eesti inforuumis ning võimaldab mugavalt lugeda aastataguseid artikleid.

Käesoleva uurimistöö teema on noorte enesehinnangu seos nende mõtteviisiga, uuritavaks valimiks olid Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilased. Uurimistöö eesmärk oli kaardistada uuringus osalenud õpilaste enesehinnangu adekvaatsus ning mõtteviis ja leida nendevahelised seosed, et toetada uuringus osalejate edaspidist adekvaatse enesehinnangu kujundamist.

Pankreatiit ehk kõhunäärmepõletik on üks levinumaid seedetrakti haigusi haiglaravil viibivatel patsientidel. Valdaval osal juhtudest on haiguse põhjuseks sapikivitõbi (biliaarne pankreatiit) või alkoholi liigtarvitamine. Biliaarse ja alkohoolse pankreatiidi esinemissagedus on piirkonniti erinev, kuid teadaolevalt on see kogu maailmas viimasel ajal tõusnud. Selle põhjuseks peetakse inimeste toitumisharjumustest, elustiilist ja ülekaalulisusest tingitud sapikivitõve riski suurenemist, samuti piirkonniti rohket alkoholi tarbimist. Oluline osa haiguse esinemissageduse kasvus on ka tänapäevastel headel pankreatiidi diagnoosimise võimalustel.
Uurimistöö eesmärk on kirjeldada aastatel 2018–2022 Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgia- ja sisehaiguste kliinikus statsionaarsel ravil viibinud patsientide pankreatiidi põhjuseid, vaadelda ja analüüsida alkohoolse ja biliaarse pankreatiidi erinevusi ning tõestada, et alkoholi osa pankreatiidi põhjustajana on alakajastatud.

Juba varakevadel võib meie niitudel, aedades ning kraavipervedel kohata pruuni selja ja laigulise kõhuga konna. See on rohukonn (Rana temporaria). Ta on üks Eesti arvukamaid ja levinuimaid kahepaikseid, kuid erialakirjanduse põhjal ei ole teda leitud ei Saaremaalt ega Muhu saarelt.

2010. aastal ilmunud Eesti kahepaiksete määrajas on märgitud, et rohukonn on Euroopa kõige laiema levilaga pruun konn. Samas on kirjas, et rabakonn (Rana arvalis) on levinud kõikjal Eestis, aga Lääne-Eestis (sh Muhus ja Saaremaal), on see liik rohukonnast arvukam. Määrajas esitatud rohukonna levikukaardil ei ole märgitud rohukonna esinemist Saaremaal, küll aga Muhus. Tartu Ülikoolis koostatud Eesti selgroogsete õppematerjalides on samuti märgitud, et Saaremaal rohukonn liigina puudub või on väga haruldane.

Töö eesmärk oli luua taustamuusika koolikeskkonnas toimuvale kujuteldavale videomängule, võttes seejuures arvesse muusika psühholoogilist mõju emotsioonidele ja videomängumuusika üldisi norme. Kujuteldavast mängukeskkonnast valisin kuus situatsiooni, millele komponeerisin elektroonilisi vahendeid kasutades taustamuusika, püüdes sobivaid meeleolusid tabada.

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada sambla veekihis elava mikrofauna koosluste struktuur ning kuivamise ja külmumise võimalik mõju eri organismirühmadele. Sambla mikrofaunal on potentsiaali bioindikaatorina kasutamisel, kuna keskkonnahäiringud mõjutavad nende koosseisu. Bioindikatsioon on organismide esindatuse, sageduse, käitumise jms põhjal keskkonnaseisundi hindamine. Mikrofaunasse kuuluvad loomad on osa toiduahelast, mõjutades nii ka suuremaid organisme ning aine- ja energiaringet laiemalt, mistõttu nende tundmaõppimine võimaldab ka ökosüsteemi toimimist paremini mõista.