Bioloogiline mitmekesisus linnakeskkonnas on aktuaalne uurimisteema, sest linnastumine on järjest süvenev protsess, mille käigus peab üha tihenev linnaruum andma oma panuse bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. 2024. aasta novembri seisuga oli Tallinna elanike arv 461 938. Rahvaarv on viimase 10 aastaga tõusnud ning 2050. aastaks prognoositakse Tallinna rahvaarvuks pool miljonit inimest. Nendest andmetest lähtuvalt on linnastumine jätkuv protsess. Tiheasustus ja ehitustegevus vähendavad erinevatele liikidele sobilike elupaikade pindala linnas ja suurendavad elupaikade killustatust. Lisaks mõjutab linnaruumi elurikkus ka inimeste elukvaliteeti.
Bioloogilist mitmekesisust linnakeskkonnas hakkasid uurima 1950. ja 1960. aastatel ökoloogid, kes mõistsid linna olulisust liikide elupaigana. Huvi selle teema vastu kasvas ja 1970. aastatel hakati elupaikade konserveerimist integreerima linnaplaneerimisse. Järgnevatel aastakümnetel tõusis seoses keskkonna- ja kliimakriisiga linnalooduse teema üha enam teadlaste ja praktikute fookusesse. Uuema aspektina on viimasel kümnendil lisandunud inimese vaimse ja füüsilise heaolu, esteetika ja linna bioloogilise mitmekesisuse vaheliste seoste uurimine.
Töö eesmärk on analüüsida tänavaruumi taimede bioloogilist mitmekesisust Tallinna linna Raua asumi avalikult kasutatavate tänavate näitel ja kaardistada piirkonna elanike suhtumist elurikkust mõjutavatesse aspektidesse. Lisaks esitatakse uurimistöö tulemustest lähtuvad ettepanekud, kuidas linnakeskkonna bioloogilist mitmekesisust suurendada.