- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
04.10.2019
Uurimistöö on tehtud teemal õppijasõbralik õpikeskkond üldhariduskoolis. Töö teema valiti isiklikust huvist koolis toimuva vastu, sest autoril on soov luua tulevikus oma kool. Orienteerivalt peaks oma kooli loomine toimuma 13 aasta pärast, mil autoril on läbitud üldhariduskool ja ülikool ning on olemas töökogemus. Seetõttu osales autor ka töövarjupäeval, mille raames varjutas koolidirektorit. Töövarjupäeval sai autor ülevaate direktori tööst ja tema tööülesannetest. Koolis näeb uurimistöö autor iga päev õpikeskkonna probleeme, mis pole õppijasõbralikud. Nendeks on näiteks istekohtade paigutus klassis, õpilase ja õpetaja vahelised suhted, õpilaste omavahelised suhted ja õpperuumi sisustus. Neile probleemidele mõeldes arvas autor, et oleks huvitav teada saada direktorite […]
28.05.2019
Minu uurimistöö käsitleb rahvusliku identiteedi kujunemist. Rahvuslik identiteet on muutunud eriti oluliseks teemaks globaliseerumise ajastul. Nüüdisajal rändavad inimesed ühest riigist teise ja elavad koos teistest rahvustest inimestega. Riigid muutuvad üha mitmekultuurilisemaks ega saa enam eeldada, et kõigil nende territooriumil elavatel inimestel on ühesugune rahvuslik identiteet. Aina rohkem on lapsi, kes on pärit segaperekondadest ja peavad ennast mitmekultuuriliseks. Kuigi see on kindlasti positiivne, kaasneb sellega probleeme, mis on seotud kultuuriliste erinevuste ja negatiivsete stereotüüpidega. Kuidas neid probleeme mõista ja nendega toime tulla? Ka Eestis on viimastel aastatel elavnenud arutelud rahvusliku identiteedi ja mitmekultuurilisuse teemadel. Eesti on mitmekultuuriline maa, kuna siin elab […]
10.02.2019
Inimene omandab oma emakeele peaaegu märkamatult oma vanematega ja lähedastega suheldes. Süstemaatilisem keeleõpe algab koolis. Koolis – vahel ka varem – algab võõrkeelte õppimine. Mida vanemaks saadakse, seda rohkem mõjutusi, ka keelelisi, saadakse ümbritsevast keskkonnast. Uurimistöö teema „Õpilaste keelehoiakud ning suhtumine eesti keelde ja selle õigekeelsusesse Haljala Kooli 7.–9. klassi õpilaste näitel“ valiti töö kirjutaja huvist saada teada, millised on koolikaaslaste hoiakud eesti keele ja inglise keele suhtes ning kuidas nad suhtuvad nii eesti keele kui ka võõrkeelte õppimisse. Uurimistöö eesmärgiks seati: tutvuda varasemate keelehoiakuid käsitlevate uurimustega; selgitada küsitluse abil välja Haljala Kooli põhikooli III astme õpilaste keelehoiakud ja suhtumine […]
20.05.2018
Viimaste aastate jooksul on tõusvaks trendiks olnud tehnoloogia ja digivahendite kasutamine õppetöö eesmärgil nii koolis kui ka väljaspool kooli. Õpilasi, ka täiskasvanud õppijaid, puudutab antud teema väga ning seetõttu olen oma uurimistöö teemaks valinud digitehnoloogia kasutamise mõju õppijale. Töö probleemipüstitus tuleneb tehnoloogiliste vahendite kasutuse suurenemisest nii õppetöös kui ka vabal ajal. See probleem on tekitanud ülemaailmset tähelepanu ja arutelu. Näiteks toimus 2017. aasta veebruaris Reykjavikis rahvusvaheline konverents „Children, Screen Time and Wireless Radiation“, kus arutati juhtmevaba tehnoloogia kasutamist õpetamisel, kuna suur hulk teaduslikke uuringuid on näidanud meditsiinilisi riske juhtmevabade seadmete ja võrkude tekitatava raadiosagedusliku kiirguse pikaajalise ekspositsiooni korral (Kiirgusinfo. Reykjaviki […]
20.05.2018
Antud uurimistöö teema valiti huvist selle teema vastu ning sellepärast, et õpilased puutuvad koolis akadeemilise petturlusega kokku iga päev. Ligi (2014) arvates on akadeemilise petturluse laialdane levik nii suur, et see on probleemiks paljudes koolides üle kogu maailma. Aina enam on näha meedias akadeemilisest petturlusest artikleid, mis tekitab koolides suuri muresid õpilaste ja nende tuleviku suhtes. Eestis pidavat 34% õpetajatest puutuma kokku akadeemilise petturlusega vähemalt korra nädalas, kuid arenenud riikides ainult 13% (Tammeorg, 2014). Seega on akadeemiline petturlus Eesti koolides küllaltki levinud. Uurimistöö annab ülevaate sellest, millised on Tartu Tamme Gümnaasiumi (edaspidi TTG) õpilaste hoiakud akadeemilise petturluse suhtes ning mida […]
20.05.2018
Kujundav hindamine on otsetõlkes inglise keelest formative assessment. Õppimist toetav hindamine on õppeprotsess, kuhu on kaasatud nii õpetaja kui ka õppija partneritena. Selline õpetamisviis käsitleb enamat kui lihtsalt hinnete panemist. Kujundav hindamine tähendab terve õppimisprotsessi organiseerimist algusest lõpuni, ühiste eesmärkide püstitamist, igapäevast suhtlemist, erinevaid infokogumisviise ning tõhusat tagasisidestamist. Kujundav hindamine käib läbi eneseanalüüsi, kaasõpilastelt ja õpetajatelt saadud tagasiside kaudu. Selline hindamine on mõtteviis, mille aluseks on koostöö ja jagatud vastused. Uurimistöö teemaks valisin kujundava hindamise, sest ma olen tundnud, et minu tehtud koolitööd saavad harva tagasisidet või see tagasiside ei ole põhjalik. Lisaks sellele huvitas mind kujundava hindamise teema juba […]
25.01.2018
Käesolev uurimistöö käsitleb nutiseadmeid ja nende kasutamist Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noorte seas. Autor valis selle teema, kuna nutiseadmed on väga populaarsed, eriti noorte seas. Nutiseade on suhteliselt uus leiutis, mille kasutamiseks leitakse järjest uusi võimalusi. Autorit huvitab, kui levinud on nutiseadmete kasutamine koolikaaslaste seas ja milliseid nutiseadmeid üldse kasutatakse. Samal ajal vaieldakse ka selle üle, kui kahjulikud või kasulikud nutiseadmed on. Sellepärast soovib autor anda oma töös ülevaate erinevatest teoreetilistest seisukohtadest seoses nutiseadmete kasutamisega ja uurida, mida arvavad sellest noored ise. Töö eesmärk on välja selgitada, kuidas, kui palju ja milliseid nutiseadmeid Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noored kasutavad. Samuti […]
10.10.2017
Homoseksuaalsus on üks kolmest seksuaalse orientatsiooni põhikategooriast. Lisaks eristatakse veel hetero- ja biseksuaalsust. Homoseksuaalsust tõlgendatakse kui füüsilist ja vaimset külgetõmmet samast soost isiku vastu. Käesoleva uurimistöö eesmärk on juhtida tähelepanu Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste teadlikkusele homoseksuaalsusest ning analüüsida nende suhtumist ja kokkupuuteid käsitletava teemaga. Töö teoreetiline taustainfo tugineb raamatutele ning internetiallikatele, mis käsitlevad homoseksuaalsust, näiteks Igor Kon „Kuuvalgus koidikul – omasooarmastuse palged ja maskid“, Brigitta Davidjants jt „Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest“. Uurimistöö raames viidi läbi küsitlus Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste seas. Töö koosneb viiest peatükist. Esimene peatükk võtab kokku inimese identiteedi kujunemise protsessi ning seda […]