ÕPILASTE KEELEHOIAKUD NING SUHTUMINE EESTI KEELDE JA SELLE ÕIGEKEELSUSESSE HALJALA KOOLI 7.–9. KLASSI ÕPILASTE NÄITEL

ÕPILASTE KEELEHOIAKUD NING SUHTUMINE EESTI KEELDE JA SELLE ÕIGEKEELSUSESSE HALJALA KOOLI 7.–9. KLASSI ÕPILASTE NÄITEL

SÄDE-LIIS ORUJÕE
HALJALA KOOL
Klass: 8
Juhendaja: Külli Heinla

Inimene omandab oma emakeele peaaegu märkamatult oma vanematega ja lähedastega suheldes. Süstemaatilisem keeleõpe algab koolis. Koolis – vahel ka varem – algab võõrkeelte õppimine. Mida vanemaks saadakse, seda rohkem mõjutusi, ka keelelisi, saadakse ümbritsevast keskkonnast.

Uurimistöö teema „Õpilaste keelehoiakud ning suhtumine eesti keelde ja selle õigekeelsusesse Haljala Kooli 7.–9. klassi õpilaste näitel“ valiti töö kirjutaja huvist saada teada, millised on koolikaaslaste hoiakud eesti keele ja inglise keele suhtes ning kuidas nad suhtuvad nii eesti keele kui ka võõrkeelte õppimisse.

Uurimistöö eesmärgiks seati:

  1. tutvuda varasemate keelehoiakuid käsitlevate uurimustega;
  2. selgitada küsitluse abil välja Haljala Kooli põhikooli III astme õpilaste keelehoiakud ja suhtumine korrektse emakeele valdamisse.

Töö kirjutaja püstitas hüpoteesi, et põhikooli III astme õpilased väärtustavad inglise keele õppimist ja arvavad, et eesti keelt pole vaja õppida, sest seda osatakse iseenesest.

Eesmärgi saavutamiseks korraldati küsitlus, millele vastas 70 õpilast: 7. klassist 20, 8. klassist 22 ja 9. klassist 28 (lisa 1, 2). Samuti intervjueeriti 7. klassi õpilasi (lisa 3) ning vesteldi võõrkeele õpetaja Aleksei Kochubeiga. Töö autor tutvus teemakohase kirjandusega, millest on antud lühiülevaade.