Eesti esimese siirupikombinaadi viis viimast valvurit

Õpilaste ajalooalaste uurimistööde 2012. aasta võistlusteemade valik pani autorit kodualevis otsival pilgul ringi vaatama. Silma jäi kaunis 100-aastane paekivist hoone ning selle kõrval ajahambast puretud varemed Kadrinas Viru tänaval. Autor teadis, et nendes hoonetes oli aastakümneid tegutsenud Kadrina tärklise- ja siirupivabrik, mis kauaaegse vabrikutöötaja Tiiu Lausmaa sõnul oli esimene ning ainus siirupivabrik Eestis. See julge väide tekitas autoris uurimishuvi.

Kadrina koduloouurija Richard Tammik (1925–2008) tähtsustab vabrikut samuti, öeldes, et see tuleks esikohale seada, kuna on andnud Kadrina aleviku arengule 20. sajandi alguses olulise tõuke. Uurimistöö autori arvates jäetakse sageli selliste avalduste juures teenimatult tähelepanuta olulise tõuke elluviija – kohalik kogukond, kelleta ei saa edukas olla ükski ettevõte. Ettevõtte kujunemisele oma igapäevatööga panuse andnud sajad töökad inimesed on kindlast mäletamist väärt. Need sajad töökad inimesed, kes läbi aastakümnete on andnud oma igapäevatööd tehes panuse ettevõtte kujunemisele, väärivad kindlasti mälestuse jäädvustamist.

Eelpool öeldut aluseks võttes sai käesoleva uurimistöö põhieesmärgiks Kadrina tärklise- ja siirupivabriku ajaloo taustal välja tuua ning tähtsustada nende inimeste rolli, kelle tegevuse tulemusest sõltus ettevõtte edukus ja vastupidi. Autor ei sea eesmärgiks keskenduda juba laiemalt teadaolevatele ning koduloouurijate poolt kirjeldatud isikutele (näiteks vabrikuasutajatele), vaid tahab esile tõsta lihtsat tööinimesest, kes on erineva ühiskonnakorra ajal andnud oma panuse ettevõtte elus hoidmiseks, täites kohusetundlikult oma rutiinset igapäevakohustust.