NARVA SUBKULTUURIDE KÄSITLEMINE MÕNEDE RAHVAMAJAS TEGUTSEVATE RAHVUSKULTUURISELTSIDE NÄITEL

Siinse uurimistöö teema on huvitav, kuna Narvat võib pidada multikultuurseks linnaks. Linna multikultuurilist olemust iseloomustab seal tegutsev Rahvamaja, mille katuse all töötavad erinevate rahvuskultuuride seltsid. Uurimistöö aktuaalsus seisneb selles, et mõningate seltside siseprobleemide tõttu võivad need etnilised subkultuurid oma unikaalsuse kaotada ja hääbuda ning seega lakata täiendamast ja rikastamast Narva linna kultuuri.

Tartu Ülikooli uurimistööde e-kogu (DSpace Home) kaudu varasemate uuringutega tutvudes sai autor aru, et enamasti on uuritud rohkem muusika- ja tantsusuunalisi (hipsterlus, punkrokk, hip-hop jne), „kriminaalseid“ subkultuure (Järva, 2015). Kuid tänapäeval uuritakse ka üha enam pagulaste subkultuure ja sellega kaasnevaid probleeme (Laineste, 2018). Palju tähelepanu pööratakse ka viimaseil aastail Euroopasse kasvanud sisserändele ja selle nähtuse tagajärgedele (Lulla, 2016). Autor käsitleb oma töös rahvakultuuriseltside säilitatavat ja arendatavat kultuuripärandit subkultuuridena.