Mänguasjad ja lastemängud enne ja nüüd

Mäng on tegevuse põhiliik eelkoolieas, avaldades mitmekesist mõju lapse psüühilisele arengule. Mängus saavad lapsed uusi oskusi, vilumusi ja teadmisi. Mängus omandatakse suhtlemise reeglid. Ilma mänguta ei ole võimalik saavutada lapse täisväärtuslikku moraalset arengut, ilma mänguta ei ole isiksuslikku kasvu.

Mängus arenevad kõik vajalikud algoskused: täieneb sõnavara, arenevad sotsiaalsed suhted, fantaasia, eneseväljendamisoskus, füüsilised võimed, väärtushinnangud.

Mäng võimaldab lastel uuesti läbi mängida oma üleelamisi, nähtut ja kuuldut, et see endale selgeks teha. Mängides loob laps endale arusaadava mängumaailma, kus kehtivad tema enda loodud reeglid. Mäng on alati vabatahtlik tegevus, mis annab lapsele väga erilise tunde ja mis on alati positiivne isegi siis, kui mängitakse sõja- või kaklusmänge. Mängu lahutamatuks osaks on mänguasjad, mida tänapäeva lastel on väga palju. Mängu idee elluviimiseks on lastel vaja nii valmis mänguasju, mis kopeerivad detailselt tegelikku eset kui ka tinglikke, mida saab vastavalt fantaasiale kasutada.

Ajad muutuvad ja muutub ka mäng, ent mängu olemus – jäljendada täiskasvanute tegevust – ei kao kuhugi. Mängu kaudu saab laps teadmisi eluks ja läbi mängu jõuavad lapseni kultuurilised tähendused ja sotsiaalsed normid. Mäng ei peegelda alati mitte ainult lapse oskusi, vaid ka kultuuri ja aega. Juba mõne põlvkonna jooksul, võib-olla ainult ühe põlve jooksul, muutub kultuuri sisu ja mängu väljendus (E-Õppe ja Arenduskeskus).

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.