Akadeemiake II/2015 (24)

Hea Akadeemiakese lugeja!

Millised mõtted keerlesid  sul peas pärast Eesti esimest koolitulistamist? Kas ka sind on koolis kiusatud või oled ise kaaslasele ülekohut teinud?  Millist elukutsevalikut kaalud pärast kooli lõpetamist? Kas gümnasist on tänapäeval juba piisavalt küps, et osaleda seadusandliku kogu valimisel? Milliste asutuste abil riigid omavahel suhtlevad? Miks-miks-miks?

Neile ja veel mitmetele küsimustele leiad ehk vastused Akadeemiakese värskest numbrist, mille artiklite  põhirõhk on sel korral selgelt ühiskonnateemalistel uurimustel. Koolikiusamisest Prantsuse lütseumis ja Nissi põhikoolis on kirjutanud Kristin Saar: tänuväärne materjal koos põhjaliku teoreetilise osaga kõigile kooliga seotuile – õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele.

Milline on see üllatav põhjus, miks lähevad paljud Ülenurme põhikooli õpilased gümnaasiumi, saate lugeda Kaspar Kalpuse tööst. Väga oluline teema! See, kuidas teha kooliajal õige elukutsevalik, määrab ju suuresti, kas oleme edasises elus õnnelikud või vähemalt rahulolevad. Haridus- ja teadusministeerium ja sotsiaalministeerium, see on lugemismaterjal teile!

Kerli Paasoja Tartust ning Helen Maria Raadik Pärnust on huvitunud riigiteadustest – Kerli uurimusest saate teada aukonsulaatidest – mis need on ja kust neid leida võib. Igale oma riigi piiridest väljapoole mõtlevale inimesele kasulik teadmine. Helen Maria on uurinud Pärnu gümnasistidelt, mida nad arvavad valimisea langetamisest. Tänase maailma valikuterohkus sunnib noori kiirelt täiskasvanuks saama, nii et väga päevakajaline teemavalik.

Kaks uurimust on siiski segu reaalist ja humanitaarist – aga ega eluski ükski piirjoon selge ole! Ants-Hendrik Liivak on kirjeldanud meetodeid, millega konserveeritakse arheoloogilisi leide. Sukelduge keevasse detsileeritud vette ning laske end valgustada röntgenkiirgusel – selles töös kohtuvad tormiliselt ajalugu, keemia ja füüsika! Siim Raud Tallinnast leidis aga uurimisväärset materjali jalgade alt – kuidas kuluvad trepid? Suurepärane näide sellest, kuidas küsida teaduslik küsimus igapäevasena tunduvate asjade kohta.

Aitäh kõigile autoritele! Reaalteadused on olulised, aga humanitaar- ja ühiskonnateadused on reaalteadustele ühendusniitideks.

Pille Säälik