Piltlike väljendite tundmine Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassides

Valisin teema, selleks et teada saada, kuivõrd tuntakse piltlikke väljendeid tänapäeva võõr- ja laensõnastuvas eesti keeles. Seda just seetõttu, et olen märganud, et tänapäeval eesti keele ja kirjanduse gümnaasiumiõppekavas piltlike väljenditega otseselt ei tegeleta: ei õpetajad ega ka õppematerjalid pööra neile tähelepanu. Seda võib põhjendada asjaoluga, et kohatu kujundliku keele kasutamine võib õpilase loodud teksti stiili negatiivselt mõjutada. Samas hõlbustab piltliku keele tundmine paljude raamatute, ka kohustusliku kirjanduse, lugemist, sest osad fraseologisme sisaldavad laused võivad tunduda lugeja jaoks ebamäärased ja loogikale mitte vastavad, kui nende tähendust ei teata.

Töö uurimisprobleemiks on fraseologismide tundmine Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Probleemi avamise aluseks on töö autor valinud R. Õunapi magistritöös „Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste fraseoloogiatundmine“ toodud erinevad ülesanded. Esimeses küsimustiku osas pidi kolmekümne ette antud seletuse seast valima fraseologismile vastavad seletuste numbrid. Teises osas tuli moodustada ette antud sõnadest viis püsiühendit. Viimases küsimustiku osas tuli alla joonitud fraasidele leida õige vaste toodud fraseologismide seast ning ühtlasi kasutada ka lausesse sobivat vormi. Teoreetiliste aluste uurimiseks on kasutatud „Eesti keele käsiraamatut“, K. Õimi materjale ning meedias ilmunud artikleid õpilaste keeleoskuse kohta.

Uurimuse sihtgrupiks on äsja Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpinguid alustanud noored. Valimiks on igast õppesuunast üks klass: reaalharust 10.b, loodusharust 10.c ja humanitaarharust 10.d. Selline valim annab võimaluse võrrelda piltlike väljendite tundmist ka suunati: kas näiteks humanitaarklassi õpilastel on rohkem teadmisi piltlikest väljendites kui reaal-, loodusklassil või ei mängi suunavalik rolli.

Selle uurimistöö tulemustest ei saa järeldada, kui palju õpilased oma kõnes ja loodavates tekstides piltlikke väljendeid kasutavad, kuid töö annab aimu, kas tänapäeva noored valdavad kujundlikku keelt. Uurimuse netiküsimustik on üles ehitatud küll piltlike väljendite tundmisele ja statistika tehakse selle põhjal, kuid samas peegeldub vastustest ka see, kas ja kui palju õpilased aimavad ja loogiliselt vastuseid sobitavad. Lisaks klasside omavahelisele kõrvutamisele võrreldakse saadud tulemusi R. Õunapi magistritöö andmetega, et saada teada, missugune on Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste tase võrreldes teiste Eesti koolide õpilastega. Uurimistöös soolistele erinevustele ei keskenduta, kuid samas võib statistikas soolisi mõjutusi olla, näiteks kui võrrelda 10.b klassi, kus on 18 mees- ja 14 naissoost vastanut ning C-klassi, kus on 14 mees- ja 21 naissoost vastanut.

Uurimistöö käigus saadud tulemused annavad Hugo Treffneri Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajatele aimu, kui hea on kooli õpilaste fraseologismide tundmine. Lisaks sõnavara rikastamise aspektile on piltlikel väljenditel väga suur tähtsus ka rahvakultuuris, näiteks esineb neid alg- ja lõppriimiga rahvalauludes. Seega saavad õpetajad panustada ka eesti kultuuri edasikandumisse ja piltlike väljendite üldisesse populariseerimisse.