Minu vanavanaisa Eduard (Eedi) Kallaku (1906–1994) elu kulges läbi erinevate maailmasündmuste, mis jätsid tugeva jälje ja kujundasid tema elusaatust. Mina ise ei ole temaga kunagi kohtunud, aga juba ammusest ajast on olnud minu kodus tema päevik ja see oli võimalus temaga mingigi sideme loomiseks. Päevik hakkas mind huvitama ja seepärast otsustasin teha uurimistöö oma vanavanaisast, et teda tema enda mälestuste, aga ka teiste pereliikmete juttude kaudu tundma õppida.