NIITMISSAGEDUSE MÕJU LIBLIKATE LIIGIRIKKUSELE JA ARVUKUSELE NÕO ALEVIKUS
NIITMISSAGEDUSE MÕJU LIBLIKATE LIIGIRIKKUSELE JA ARVUKUSELE NÕO ALEVIKUS
NEEME ESPERK
NÕO PÕHIKOOL
JUHENDAJAD TOOMAS ESPERK (TARTU ÜLIKOOL), ÕP KRISTINA SABRE
Auhinnad: Põhikooliastme I preemia, Kliimaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli eriauhinnad, Kultuuriministeeriumi tänukiri (Õpilaste teadustööde riiklik konkurss 2025)
JUHENDAJAD TOOMAS ESPERK (TARTU ÜLIKOOL), ÕP KRISTINA SABRE
Auhinnad: Põhikooliastme I preemia, Kliimaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli eriauhinnad, Kultuuriministeeriumi tänukiri (Õpilaste teadustööde riiklik konkurss 2025)
Suur osa taimedest vajab suguliseks paljunemiseks tolmeldajate abi. Kui mujal maailmas võivad tolmeldajateks olla ka linnud ja nahkhiired, siis Euroopas on nendeks putukad. Parasvöötme kõige arvukamad tolmeldajad on mesilased, liblikad ja sirelased. Kahjuks on tolmeldajate arvukus ja liigirikkus langenud, seda eelkõige teisenenud maakasutuse, linnastumise ja kliimamuutuste tõttu. Eriti linnades ja suuremates asulates on üks peamisi putukatele olulisi inimmõjusid rohealade niitmise sagedus.