Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi?

Oskar Kallas on öelnud: „Tüvi ja oksad, nad on loodud koos elama, olema, muidu ei pääse juurte rammu okstele ligi ja kasutatavast kevadisest mahlast nad jäävad ilma. Veel mõni aeg toidab ennast mahalõigatud oks endisest tagavarast, kuid siis ta kuivab, kaob.“

Eesti riik on tüvi, mis on oma juured maasse ajanud ja neid iseseisvuse toel laiendanud. Rahvas on kui puule uhke võrastiku moodustavad oksad. Need kõiguvad aga tugevas tormituules. Mõned oksad murduvad, sest on alles haprad ja noored, teised sellepärast, et on elujõu kaotanud. Tugi ja selle harud on tervik. Ilma üheta pole ka teist.

Praegusel hetkel laiub Eestis ühiskondlike ja erahuvide vahel suur lõhe. Mõeldes ühiskondlike väärtuste peale, soovivad inimesed näha püsivaid traditsioone, kultuuri ja ühtsust. Üksikisikuna hinnatakse aga rohkem enese positsiooni ning edu. Siiani pole kadunud mõtlemine „minu auto, maja ja töökoht peavad olema paremad kui naabril“. Sõnapaar „suur eestlane“ lõhnab juba eos konflikti järele, kuid siiski võiks selle olemust sügavamalt uurida. Aastaid tagasi võis selle sõnapaari abil kirjeldada isamaaliste vaadetega isikut, kes hoolis oma riigi ja rahva heaolust. Nüüdseks on  materialism võimust võtnud. „Suur eestlane“ sõidab hetkel uhke maastikuautoga kallis elamurajoonis kõrguva kodu poole. Kadedusest saadetud sosinate saatel kaugeneb ta kunagistest väärtustest.

Ühiskond kaldub liialt kõige suurust mõõtma. Suured otsused ja väikesed otsused, suured inimesed ja väikesed inimesed, suur süda ja väike süda… Kuidas on võimalik selliseid asju määratleda? Suurena märgitud asuksid teistest justkui kõrgemal, neil on õigus rohkem öelda ning teha. Ja väikesed? Nemad peavad ühtlase massina voolama mööda suurte voolitud teed. Juhul kui tee viib tupikuni, pöörab liider end ümber ja liigub tagasi, litsudes teised enda all katki. Selline kihistumine on sageli probleemide alguseks. Et küsida „Kuidas edasi?“, tuleb sageli vaadata hoopiski tagasi.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.