Furcellaria lumbricalis ehk punavetikas on vetikaliik, mis kasvab Eestis Kassari lahes. Punavetika keetmisel vees 100 °C juures eraldub punavetikast geelistuv aine furtsellaraan. Furtsellaraanil on omadus moodustada geele (tarret). Selle omaduse tõttu saab seda kasutada erinevates tootmisharudes, näiteks toiduainetetööstuses.
Kirjanduses kirjeldatakse karrageenide tootmist leeliselises keskkonnas. Kuna furtesellaraan kuulub karrageenide hulka, siis saab seda võrrelda nende tootmisega. Furtsellaraani tootmine maailmas on jäänud vaid ühte ettevõttesse Saaremaal (Est-Agar AS). Ettevõttes on ekstraheeritud furtsellaraani aastakümneid neutraalses keskkonnas ning leelisega on töödeldud produkti peale ekstraktsiooni. Sellist metoodikat on rakendatud keskkonnasäästlikkuse tõttu ning see on ühtlasi ka majanduslikult odavam. Eestis toodetud furtsellaraani kasutatakse toiduainetetööstuses marmelaadi ning sefiiri valmistamisel. Seetõttu on tootjale oluline furtsellaraani omaduste, mis on seotud suhkrugeelide tugevusega, parandamine. Kuna ettevõtte arvates on kasutusel olev tehnoloogia optimaalne ja parim, siis tekivad lahkhelid kirjanduse ning reaalse elu vahel. Kättesaadavas kirjanduses ei ole käsitletud furtsellaraani kasutamist suhkrugeelide tootmisel ning ekstraktsioonikeskkonna mõju suhkruga geelide tugevusele. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, missuguses keskkonnas on otstarbekam ekstraheerida furtsellaraani, et toota tugevaid furtsellaraani suhkrugeele.
Käesoleva uurimistöö katsed on teostatud AS Est-Agari ruumides ning ettevõtte tehnoloogi juhendamisel. Uurimistöö ajendiks oli isiklik huvi toiduainetetööstuse ja marmelaadi tootmise vastu ning saada selgust erialavalikule. Antud uurimistöö tulemused on olulised furtsellaraani tootmisel ning furtsellaraani kasutavatele toiduainetetööstustele.
Uurimisküsimused:
Eesmärkide väljaselgitamiseks kasutati kvantitatiivset andmekogumismeetodit ning viidi läbi katsed, mille käigus teostati furtsellaraani ekstraktsioon erinevates pH keskkondades ning pärast ekstraktsiooni mõõdeti furtsellaraani tugevust suhkruga. Uurimistöö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade furtsellaraanist ning tema omadustest, teises osas antakse ülevaade furtsellaraani tootmisest. Kolmandas osas käsitletakse metoodikat ning neljandas esitatakse tulemused ning analüüsitakse neid.