Loomade läbipääsuteed ja nende kasutamine Eestis

Uurimistöö teemaks valiti loomaläbipääsuteed ja nende kasutamine Eestis. Käesolev uurimistöö annab seirearuannetele tuginedes põhjaliku ülevaate loomaläbipääsude kasutamisest Eestis, seejuures selgitades ka nende vajalikkust. Töö käigus sooviti põhjalikumalt teada saada loomaläbipääsude kasutamisest ning eestlaste teadmistest loomaläbipääsuteede kohta. Lisaks olemasolevate seirearuannete ülevaatele ja analüüsile koostati küsitlus, kus arvestus toimus viies erinevas vanusegrupis. Antud töös on käsitletud imetajatele mõeldud tunneleid, sest kahepaiksetele mõeldud läbipääse ei ole seiratud, seega informatsioon nende kasutamise kohta ka puudub.

Uurimistöö eesmärgiks oli koguda infot, kui paljud loomad Eestis on harjunud kasutama loomaläbipääse ning kui palju teavad Eesti elanikud läbipääsuteede olemasolust ja vajalikkusest. Püstitati hüpotees, milles oldi arvamusel, et eestlaste teadmised kodumaal asuvatest loomade läbipääsuteedest on kesised, sest Eestisse on neid vähe ehitatud.

Arvati, et seda teemat on väga oluline uurida, kuna arvukalt ulukeid lõpetab oma elu autorataste all ning kokkupõrgetes suurulukitega võivad lisaks loomale viga saada ka sõidukis viibijad. Lisaks sooviti ka rohkem inimesi antud teemaga kurssi viia.

Töö plaaniti läbi viia seirearuandeid lugedes ja analüüsides ning küsitlust läbi viies. Küsitlus viidi läbi kahel kujul: nii internetis kui ka paberkandjal.

Käesolev uurimistöö on jagatud neljaks peatükiks ja kokku üheksaks alapeatükiks. Esimeses peatükis tutvustatakse üldiselt loomade läbipääsuteid ja nende vajalikkust, teises peatükis on juttu ökoduktist ja selle kasutamisest, kolmandas peatükis käsitletakse sillaaluseid kallasradu ja väiksemaid läbipääsusid ning nende kasutamist, kirjeldatakse nende kasutamist kahel erineval ajaperioodil. Neljandas peatükis antakse ülevaade küsitluse tulemustest.