Victoria bastioni kasemattide ja galeriide renoveerimistööde läbiviimise mõju seal elutsevate nahkhiirte talvitumistingimustele

Narva linna võib nimetada Eesti nahkhiirepealinnaks: siin elutseb nende suurim asurkond. 21. sajandi alguses läbi viidud uuringute käigus avastasid teadlased, et Eestis elavast 12 nahkhiireliigist on Victoria bastionile rajatud Pimeaias esindatud kaheksa liiki, nende hulgas ka üsna haruldased liigid. (M. Masing, 2012)

Praegu teostatakse Pimeaias ja Narva bastionides rekonstrueerimistöid. Sealjuures toimub tugev tehnogeenne mõju loodus- ja tehismaastikule müra- ning soojussaaste (talvel) kujul, teostatakse suuri pinnasetöid. Kõik see mõjutab selles käsitiivaliste asurkonna elupaigas aastakümnete jooksul väljakujunenud loodustasakaalu.

Enne rekonstrueerimistööde algust tellis Narva Linnavalitsus Eestimaa Looduse Fondilt uuringu, mille käigus teostasid teadlased nahkhiirte liikide üldarvu loenduse ning ehitustöötajatele anti mitmeid nõuandeid, millele rekonstrueerimistööde teostamisel tähelepanu pöörata. Kuid ikkagi jäi seoses rekonstrueerimistööde teostamisega mure maa-aluste galeriide elanike seisundi pärast.

Antud uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada Victoria bastioni kasemattide maa-aluste galeriide rekonstrueerimistööde käigus toimunud ehitustööde mõju seal elavate nahkhiirte talvitumistingimustele.