Akadeemiake I/2013

Viiendat aastat õpilaste teadustöid lugejateni toov Akadeemiake on jõudnud oma järjekorras 16. numbrini. Lugedes uue toimetajana seekord avaldatavaid töid, oli rõõm veenduda õpilaste jätkuvas uurimisinnus ning oskuses leida üha uusi põnevaid avastamist väärivaid teemasid. Uus number rõõmustab lugejaid kahe ajalooalase tööga, kaks uurimust kaevuvad sügavale keeleküsimustesse ning üks töö toob meieni killukese Eesti loodust.

Kui kedagi on paelunud küsimus, millised olid õpilaspiletid 30–40 aastat tagasi, siis vastuse sellele saab Kristin Avansi uurimusest õpilaspiletitest aastatel 1945–2011. Lisaks ärgitab see töö mõtlema küsimuse üle, milline võiks olla õpilaspiletite tulevik. Ühiskonna arengujooni teisest küljest avab Mari Soone töö Kadrina siirupikombinaadist ja selle viimastest töötajatest. Selgub, et tänaseks tegevuse lõpetanud vabriku hooned on saanud hoopis uue funktsiooni. Millise, seda saab igaüks ise lugeda.

Andres Anissimov on kirjutanud uurimuse keelevalikust Facebook´is, mis muuhulgas annab vastused küsimustele, mis on koodivahetus, kuidas see Facebook´is avaldub ja miks seda kasutatakse. Keeleküsimusi käsitleb ka Lisa Scharfi töö Narva keelemaastikust. Lisa on pannud kõnelema erinevad sildid tänavapildis ja näitab, milles seisneb Narva keelemaastiku omapära. Ent see pole veel kõik. Kas oskate pakkuda, milliseid teenuseid pakuvad Narvas näiteks sellised ärid nagu O´blik ja Le Ilus? Kui ei, siis saate sellest tööst vastuse.

Raili Õunapuu on kirjutanud põhjaliku töö rohekast õõskeelest. Mida kujutab endast see peamiselt Lääne-Eestis kasvav kaunis käpaline ning miks on ta ohustatud? Seda kõike saab Raili uurimust lugedes teada.

Lisaks uurimistöödele ilmub korporatsiooni Sakala 2012. aasta esseekonkursil „Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: Kuidas edasi?“ teise preemia saanud Elina Libeki töö. Lugege seda mõtlemapanevat esseed ja te saate teada, millisena näeb üks Eesti noor meie olevikku ja tulevikku.

Otsides ühisosa seekordsetest mitmepalgelistest töödest, tuleb tõdeda, et ilmselt pole see miski muu, kui õpilaste ärgas meel meid ümbritseva keskkonna suhtes. Sellest vaimust kantud uurimistöid jätkugu ka uuel aastal ja edaspidigi Akadeemiakeses avaldamiseks!