Tüdrukute ja poiste keelevead ning õpilaste suhtumine õigekeelsusesse

Tüdrukute ja poiste keelevead ning õpilaste suhtumine õigekeelsusesse

Kadri Toming
HALJALA GÜMNAASIUM

Klass: 11
Juhendaja: Külli Heinla

Inimene omandab emakeele peaaegu märkamatult –vanemate ja lähedastega suheldes, süstemaatilisem keeleõpe algab koolis. Eesti keele hea valdamine on aluseks ka teiste õppeainete edukaks õppimiseks ning elus hakkamasaamiseks.

Emakeeleolümpiaadi uurimistöö „Tüdrukute ja poiste keelevead ning õpilaste suhtumine õigekeelsusesse“ valiti sellepärast, et töö kirjutajale pakkus huvi, kuidas kooliõpilased õigekeelsusesse suhtuvad ning kui kõrgelt nad oma emakeelt hindavad. Teema on väga aktuaalne ning leidnud meedias uue õppekavaga seoses kajastust. Töö kirjutajat huvitas, kui olulisel kohal on õigekeelsus õpilaste igapäevaelus ning kuidas suhtlusvõrgustikes suheldakse.

Uurimistöö eesmärgiks seati uurida 9.–12. klassi poiste ja tüdrukute keelevigu ning otsida kinnitust väitele, et poisid teevad rohkem vigu kui tüdrukud. Materjal koguti koos emakeeleõpetajatega, kellel paluti korraldada eri õigekeelsusküsimuste peale kontrolltöö. Uurimistöös analüüsitakse 2011/12. õppeaastal põhikooli lõpetanute emakeele lõpueksamitöid, et selgitada välja poiste ja tüdrukute vead lõpueksami kirjandis ja grammatikaülesannetes. Uurimistöö autor sai lõputöid kasutada kooli juhtkonna loal. Analüüsitakse ka 2012/13. õppeaastal tehtud gümnaasiumiõpilaste kirjandeid.

Uurimuse läbiviimiseks ning eesmärgi saavutamiseks korraldati ka internetipõhine küsitlus, millele vastasid põhiliselt Haljala gümnaasiumi 9.–12. klassi õpilased, kuid küsitlusele vastasid ka mõned õpilased teistest Eesti paikadest. Küsimustik andis ülevaate, kui oluline õigekeelsus õpilastele on ning kas nende arvates pööratakse Haljala gümnaasiumis õigekirja õpetamisele piisavalt tähelepanu.

Keelealaste artiklite ja riikliku õppekava põhjal tehti kokkuvõte emakeele olukorrast Eesti koolides. Artiklites olid välja toodud õpetajate ja keeleteadlaste seisukohad seoses eesti keele ning uue õppekavaga. Artiklites toodi välja võimalikud põhjused ja tagajärjed, mis on seotud emakeele ebapopulaarsusega meie koolides ning üliõpilaste vähese huviga õppida emakeeleõpetajaks. Oma mõtteid jagavad ka Haljala gümnaasiumi eesti keele õpetajad, vastates töö autori intervjuuküsimustele.

Uurimistöö jaguneb kolmeks osaks. Esimene osa koosneb keelealaste artiklite kokkuvõtetest ning meie kooli emakeeleõpetajate arvamusest uue õppekava kohta. Teises osas analüüsitakse poiste ja tüdrukute keelevigu. Kolmandas peatükis tehakse kokkuvõte internetipõhisest küsitlusest.

Töö lõpeb kokkuvõttega ning sisaldab nelja lisa.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.