Olavi Ruitlase ,,Naine” ja Charles Bukowski ,,Naised” kriitline võrdlus

Olavi Ruitlase ,,Naine” ja Charles Bukowski ,,Naised” kriitline võrdlus

Mariette Vassus
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM
Klass: 12
Juhendaja: Katre Pelisaar

Käesoleva uurimistöö teemaks on Charles Bukowski „Naised“ ja Olavi Ruitlase „Naine“ kriitline analüüs. Antud teema on tähtis, kuna tänapäeval on naiste kujutamine kirjanduses väga aktuaalne teema. Lisaks ei ole kumbki raamat selline, mida koolis noortele soovitataks keelekasutuse ning otsekohesuse tõttu. Töö eesmärgiks on analüüsida neid kahte raamatut ning tuua välja nendes naiste kirjeldamiseks kasutatavaid väljendeid ning naistegelaste omadusi. Uurimisküsimused on järgmised:
* Kuidas kujutavad autorid oma teostes naistegelasi?
* Millised sarnasused ja erinevused esinevad kahe raamatu vahel?

Töö ülesehituse esimeseks pooleks on uurimistöö teoreetiline osa, mis koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis tutvustatakse lühidalt Olavi Ruitlast: kes ta on, milliseid raamatuid ta kirjutab ning millega ta praegu tegeleb. Järgnevalt räägitakse Ruitlase kirjutamisstiilist ning tuuakse välja tema kõige tuntumad teosed. Lisaks sellele tehakse lühike kokkuvõte tema uurimistöö aluseks olevast raamatust „Naine“. Teine peatükk, milles on kirjeldatud Charles Bukowski elu, tema teoseid ning kus on lühikokkuvõte tema raamatust „Naised“, on üles ehitatud samal printsiibil.

Käesoleva uurimistöö põhirõhk on Bukowski ning Ruitlase raamatute naistegelastel ning selle tõttu on kolmandas peatükis lahti seletatud stereotüübi mõiste ning välja on toodud erinevaid näiteid, kuidas need ühiskonnas tekivad ning miks nendele tihti ikka veel toetutakse. Alapeatükina on mainitud enim tuntud stereotüübid naistest ning kuidas see mõjutab noorte tüdrukute elu, kui neile juba noorena kindlad piirid ette seatakse.

Viimasena on teoreetilises osas selgitatud, mida tähendavad kirjanduslikud võtted, kuna nendest on juttu uurimistöö uurimuslikus osas. Mõistete nimekirja abil on võimalik paremini mõista uurimuslikus osas peatükki, kus kirjeldatakse naiste kujutamist kõnekujundite ning teiste võtete kaudu.

Uurimuslikus osas tuuakse kõigepealt välja metoodika, mida kasutati uurimistöö tegemisel. Käesoleval juhul on selleks kahe raamatu analüüs ning võrdlus. Metoodika kirjeldusele järgneb Olavi Ruitlase raamatu „Naine“ naistegelaste analüüs, kus esimeses alapeatükis tuuakse välja naiste kujutamiseks kasutatud kirjanduslikud võtted ning kuidas need mõjutavad lugeja arusaama vastavatest tegelastest. Järgmisena vaadatakse lähemalt naistegelaste iseloomu ning välimust: kuidas neid kirjeldatud on ning kummale aspektile suunatakse rohkem tähelepanu. Viimasena analüüsitakse naiste ning meespeategelase vahelisi suhteid, toetudes peategelase enda mõttemaailmale ning sellele, kuidas tema naisi näeb. Seitsmenda peatüki alapeatükid on üles ehitatud samasuguselt nagu eelneva peatüki omad, kuid keskendutakse Charles Bukowski raamatule „Naised“.

Viimases peatükis kõrvutatakse Olavi Ruitlase „Naine“ ning Charles Bukowski „Naised“ ja tehakse kahe raamatu võrdlus. Esimesena tuuakse välja mitu sarnasust, vaadates meespeategelast, naistegelasi ning nende omavahelisi suhteid. Erinevustes keskendutakse rohkem erinevale kirjutamisstiilile ning sellele, kuidas peategelased naistesse erinevalt suhtuvad.