Veredoonorlusest Eestis

KELLI SIIDIRÄTSEP
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM
Klass: 11
Juhendajad: Kristiina Lillepea ja Leili Järv

Verd ei saa tööstuslikult toota, seda peavad annetama inimesed. Vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni põhimõtetele ei tohi vereloovutust materiaalselt motiveerida või sotsiaalselt survestada. Seega on kommunikatsioonil ja mittemateriaalsetele väärtustele apelleerimisel doonorluse motivatsioonil oluline roll (Soonik 2005). Seega on veredoonorlus meie igapäevaelus vägagi oluline ja aktuaalne teema.

Valisin doonorluse uurimistöö teemaks just seepärast, et teada saada, miks inimesed käivad verd annetamas. Kuna mu ema on doonor ning tema põhjust ma tean, miks ta regulaarselt verekeskust külastab, ja soovin ka ise doonoriks hakata, siis tahtsingi teada, miks teised seda teevad. Kas lihtsalt heast tahtest või on sellel mingi muu põhjus ja mis motiveerib doonoreid verd annetama. Probleemidele vastuse leidmiseks püstitati hüpoteesid:

  1. Verd annetavad enamasti inimesed, kelle lähedased on doonorverd vajanud;
  2. Doonoriks ei hakata hirmust verekaotuse ees.

Uurimistöö koosneb kahest osast. Esimeses, teoreetilises osas antakse ülevaade doonorlusest, verest ja veregruppidest ning selgitatakse, mida annetatud verega edasi tehakse.  Teises, empiirilises osas esitatakse uuringu käigus saadud tulemused, arutletakse nende üle ja tehakse vastavad järeldused.