TONDI SÕJAKOOLIST LAIA MAAILMA

Käesolev uurimistöö käsitleb ja annab viie noore mehe näitel mõningase ülevaate sellest, kuidas Eesti Vabariigis enne Teist maailmasõda valmistati ette reservohvitseride kaadrit. Reservohvitsere õpetati pärast ajateenistust välja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) koosseisu kuulunud sõjakoolis. Samuti on uuritud tolleaegseid etiketi- ja käitumisnorme tulenevalt postkaardi tekstist.

Uurimistöö aluseks ja otseseks tõukejõuks oli 1934. aastast pärinev postkaart, mis pärines antiigipoest. Teema valik oli tingitud töö autori ajaloolisest huvist ning esmasest huvist saada teada postkaardi saatja ja tema edasine saatus. Uurimistöö edenedes suurenes autori huvi taastada uurimuse kaudu sellele postkaardile ja ajastule iseloomulikke jooni. Tegu on 1934. aastal kirjutatud ja Tapale saadetud postkaardiga, mis on aegade jooksul kannatada saanud. Kaardil oli autori nimi ära murdunud – juhtnöörideks on jäänud vaid kaardi autori käekiri, postkaardi teisel küljel olev foto, kaardi saatmise kuupäev ning kaardi autori kui aspirandi auaste.

Selgitanud välja kaardi autori ja tema eluloo, seadis autor järgmiseks eesmärgiks tuvastada ka teised kaardi tekstis märgitud isikud. Kahjuks nende isikud ei selgunud. Ühe uurimissuunana üritas autor leida mainitud isikuid või nende tuttavaid 1934. aastal koos kaardi autori Arvid Tarsiga Valgast 2. soomusrongirügemendist sõjakooli aspirantide kursusele tulnud kursuslase seast, kuid paraku ei ilmnenud ka selles liinis mingeid seoseid. Samas osutus Rudolf Bruusi, Elmar Kippasto, Johannes Käisi ja Harald Tuule elukäikude uurimine nii huvitavaks, et andis nende elulugude kaudu võimaluse näidata selle põlvkonna, 1910. aastatel sündinute saatuselugu.

Igakülgne Eesti ajaloo uurimine on alati päevakajaline ja huvipakkuv. Teema on aktuaalne ka seetõttu, et Tondi Sõjakool ning seal õppinud aspirandid ehk tulevased Eesti Kaitseväe ohvitserid ja nende saatus on ikka veel mitmekülgselt uurimata peatükk meie ajaloos.

Uurimus põhineb peamiselt Riigiarhiivis säilitatavatel toimikutel ning nendest ammutatud informatsioonil. Samuti on kasutatud vastavat kirjandust mõistete seletamiseks ning uuritavate isikute järeltulijate ja sugulaste meenutusi.

Töö on ebatraditsioonilise suunitluse ja ülesehitusega, mis on tingitud esmajoones uurimisallikast ja püstitatud eesmärgist. Uurimistöö on jaotatud kolme peatükki. Esimene peatükk keskendub postkaardile ja sealt pärineva informatsiooni kirjeldamisele ning erinevatele uurimissuundadele. Teine peatükk annab ülevaate fotol kujutatud Tondi Sõjakooliga seonduvast, reservohvitseri ja aspirandi mõistest ning tolleaegsetest etiketi- ja käitumisnormidest. Kolmandas peatükis keskendutakse postkaardi saatja Arvid Tarsi ning temaga koos õppinud nelja kursuslase isikutele ja nende saatusele Eesti riigile keerulistel aegadel ning hiljem.

ARTIKLI TÄISVERSIOON ON SAADAVAL PDF FAILINA.