Täna hommikul kevadpäikeses mööda Emajõe kallast kõndides panid paljud asjad mind imestama. Imestasin meie loodusseaduste üle, meie nelja aastaaja üle ja selle üle, kui vähe on hea tuju jaoks tarvis. Veel imestasin ma, kui paljud noored ikka veel imestavad kõikide elu tahkude üle, mis neid omakorda panevad neid maha istuma ja oma imestamise tagajärjed paberile seadma.
Nii on ka järjekordse Akadeemiakesega. Lugeda saab müra mõjust koolielule, inimeste tarbijakäitumisest ning südant valutatakse kodutute loomade probleemi üle ühiskonnas. Kõik suured ja vajalikud teemad.
On palju vaieldud, kas müra segab meie keskendumisvõimet või on taustamüra enese väljalülitamiseks vajalik. Holger Saare uurimusest selgub, milline on meie müratase erinevates Eestimaa koolides ja kuidas see tegelikult õpilaste tervist mõjutab. Triin Paabo uurimistöö nõuab igalt valdkonnakaugelt inimeselt põhjalikku süvenemist ning annab hea ülevaate nii erialaterminitest kui sellest, et meil on oma RNA kohta veel üpris palju uurida. Rain Kauget on huvitanud tarbijate käitumine ja seda soodustavad tegurid – paneb ennastki mõtlema, mille alusel ma poes oma valikuid tegelikult teen. Kaisa Silluste poolt välja toodud kodutute koerte probleemistik näitab õpilase tugevat sotsiaalset närvi ning annab ka lahendusi olemasoleva situatsiooni parendamiseks.
On hea tõdeda, et noortel pole kadunud ei uudishimu ega kriitiline meel. Head lugemist!