Stiilivärvinguga sõnavara seos meediateksti sõnumiga

Suhtluse eesmärgiks nimetatakse info edastamist, uute teadmiste hankimist ja olemasoleva info analüüsimist. Sageli on suhtluse eesmärgiks ka mõjutada kellegi mõtlemist, arvamust või tegevust. „Sõnumi eesmärk ja mõju on huvitanud tekstiga tegelejaid antiikajast alates.“ (Kasik 2007: 93) Tänapäeval on rohkem uuritud üldisi keelekasutust juhtivaid tunnuseid ja seaduspärasusi, et kasutada argumenteerimisvõtteid, millega on hea lugejat omapoolsete väidetega mõjutada. Meedia muudab vahel keerulistest probleemidest arusaamise mõistetavamaks ja lihtsamaks.

Uurimistöös toetusin peamiselt Tiit Hennoste, Reet Kasiku ja Külliki Kase meediateksti analüüsiga seotud materjalidele, sest nemad on ulatuslikult tegelenud meediakeele, -stiili ja mõjutamise uurimisega.

Mõtte uuesti ajakirjandusvaldkonda süüvida andis minu sisuline juhendaja. Positiivse tagasiside sain ka ajakirjaniku ja meediadoktorandi Marju Himma retsensioonist 10. klassis tehtud uurimistööle „Stiilivärvinguga sõnavara ajalehekeeles“, mille saatsin Akadeemiakesele õpilaste teaduslike uurimuste konkursile. Sealt saadud mõtted innustasid uurimist edasi arendama. Marju Himma kirjutab minu töö tagasisides nii: „Esmalt tunnustan töö autori julgust teemavalikul – tegu on aktuaalse küsimusega ning selle uurimine on töömahukas, kuid väga tänuväärne. Seda seepärast, et just nõnda kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimismeetodit ühendades saab uurija juhtida ajalehtede toimetuste tähelepanu parandamist vajavatele kohtadele töökvaliteedis. /- – -/ Töö tugevused on kindlasti selle aktuaalsus ja põhjalikkus, millega empiirilist materjali on kogutud. Veidi veel ning sellest materjalist annaks juba ülikoolis seminaritöö kirjutada. Sestap väärib konkreetne uurimus kindlasti edasist arendamist-kirjutamist. Kuna autor väidab, et teema teda tõesti huvitab, siis uurimusega edasi tegelemine tuleks talle kindlasti kasuks.“ Kuna eelnev uurimistöö pakkus nii pinget kui ka rõõmu ja huvi, siis otsustasin oma tööd jätkata.

Et teemat edasi arendada, valisin eesmärgiks uurida täpsemalt, millist stiilivärvinguga sõnavara kasutavad eri sihtgrupile mõeldud väljaannete ajakirjanikud oma sõnumi lugejatele edastamiseks ja nende mõjutamiseks. Kuna ma polnud ajaleheartiklite sõnumi ja stiilivärvinguga sõnadega lugejaskonna mõjutamise seotusele varem mõelnud, tekkis soov uurida antud seoseid, samuti arvamus-, uudis- ja olemusloo erinevat keelekasutust ning selle mõju lugejale.

Oma töös võtsin taas uurimise alla 2009. aasta 26. novembri Maalehe (ML) ja 7. detsembri Õhtulehe (ÕL) (sulgudes olevaid lühendeid kasutan töös), kuna olin eelnevalt mõlemad ajalehed läbi töötanud. Uurimistöösse valisin kummastki ajalehest kaks uudislugu, arvamuslugu ja olemuslugu, mille kohta tegin nii sisulise kui keelelise analüüsi. Kirjutasin välja artiklites esinenud stiilivärvinguga sõnavara, selle kasutamise eesmärgi, analüüsisin sõnakasutuse võimalusi lugeja mõjutamisel, erinevate meediaväljaannete sisulist eesmärgistatust ja vaatluse all olevate lehtede sihtgruppe. Samuti ühendasin teooria lugude analüüsiga.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.