Kormorani vaenamine tähendab kormorani vastu tehtud vaenutegevust. See võib olla nii otsene linnu tapmine kui ka üldsuse negatiivse arvamuse kujundamine meedia kaudu. Eriti kahjulikud võivad kormoranile olla pesitsuskolooniate tahtlikud või tahtmatud häirimised, olgu need siis seadustatud või mitte.
Kohe, kui kormoran Eestisse elama asus, võttis rahvas ta omaks kui musta ja halvaendelise linnu. Sarnane arvamus on eestlastel ka haki, varese, ronga ja haraka kohta. Kormoranile kui kalasööjale linnule lisandusid veel majandusliku kahju aspektid. Selle tõttu võeti 2008. aastal vastu „Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava” (ohjamiskava), mille täideviimist alustati 2011. aastal. (Eschbaum 2008).
Antud uurimistöös käsitletakse Saare maakonda jäävate kormoranide pesitsuskolooniate teket ja liikumisi. Just Saaremaal on kormorani kõige pingelisemalt vaenatud. Vaenamise tulemused on aga olnud vastupidised loodetule – pigem on vaenutegevusega kormoranikolooniate levikut soodustatud.
Uurimistöö koosneb kahest kirjandusandmetel põhinevast peatükist ja neljast erinevat teemat käsitlevast uurimusest, kus kasutati välitööde andmeid. Töös kasutatud arvukusandmed pärinevad väga paljude ornitoloogide ja linnuhuviliste märkmetest alates kormorani saabumisest kuni käesoleva ajani. Märgistus- ja taasleiu andmed pärinevad Matsalu Rõngastuskeskuselt. Töös kasutatud pildimaterjal on tehtud kormoranikolooniates, kui töö autor abistas kormoranikurnade loendamisel ja rõngastamisel ornitolooge.
Uurimistöö eesmärgid olid:
Uurimistöö hüpoteesiks seati:
Kormoranide kaitse- ja ohjamiskavas on üle hinnatud kormoranide arv ja kahjulikkus kalamajandusele. Kaitse- ja ohjamiskava rakendamine võib põhjustada kormoranikolooniate laialikandumist ja liikumist kahjustusõrnematesse piirkondadesse.
Artikli täisversiooni leiad PDF failist.