Akadeemiake I/2014

Akadeemiakese toimetus on uue aasta hakul mõlgutanud mõtteid meie ajakirja edasise käekäigu ja tegevuse osas. Leidsime, et uuel aastal tuleb tegutseda ikka uue hooga, samas hoides alles kõik see hea ja oluline, mis meil juba olemas on. Mitmed meie toimetuskolleegiumi liikmetest on tõeline roostevaba raudvara, aga alati on oodatud ka uued värskete ideedega panustajad. Kindlasti ei saaks me hakkama ilma meie autorite, lugejate ega toetajateta. Plaanime selgi aastal anda välja mitme numbri jagu värskeid ja kvaliteetseid õpilasuurimusi, mis on läbinud eelretsenseerimise ja millele on viimase lihvi andnud meie töökas keeletoimetaja. Tunneme, et teeme midagi vajalikku ja see on väga meeliülendav teadmine. Samas teadlikkus ja teavitamine on tänapäevases infost tulvil maailmas väga oluline. Seega, armas lugeja, jaga ka sina Akadeemiakese kohta infot neile huvilistele, kes võiksid ammutada Akadeemiakeses ilmunud õpilastöödest teadmistekillukesi ja ideid iseseisvateks uurimistöödeks.

Teadlikkuse teemadel on oma uurimistöö teinud näiteks Janely Sojone Jõhvi Gümnaasiumist, keda  huvitas, kui palju teavad õpilased tegelikult meedias pidevalt kajastatud E-ainete kohta. Selle numbri teine vastuolulise temaatikaga uurimistöö on organitransplantatsioonist. Autor Brigita Slavinskaite Saare leidis, et sobivate siirdeorganite puudus on hetkel oluliseks probleemiks nii maailmas kui ka Eestis, ning tutvustas sellise olukorra võimalikke lahendusi. Ka Juhan Raedovi uurimuses olid kesksel kohal nii uued kui ka juba pikka aega kasutuses olevad lahendused elektriautode ja nende akutehnoloogiate osas. Muuhulgas võib Juhani uurimistööst teada saada, millist akut peetakse hetkel kõige loodussõbralikumaks ning millise aku jõul tasub ette võtta mõne pikema reisi. Kevin Liivapuu Antsla Gümnaasiumist ei ole aga oma töö teema leidmiseks kodust palju kaugemale pidanud rändamgi. Nimelt uuris Kevin kaltsiumkarbonaadi sisaldust puurikanade ja vabapidamisega kanade munakoortes. Palju mõtteainet pakuvad Kadri Tomingi uurimus õpilaste keelevigadest ning suhtumisest õigekeelsusesse ja Kristiine Särgi töö MSN-suhtluse keelest. Tahame ju kõik kasutada keelt kui informatsiooni edastamise vahendit õigesti, aga samas ka otstarbekalt.