Kaltsiumkarbonaadi sisalduse määramine kanamuna koortes

Kaltsiumkarbonaat on munakoore üks põhiline koostisosa, mille sisaldus määrab ära munakoore tugevuse. Mida suurem on kaltsiumkarbonaadi sisaldus koores, seda tugevam on munakoor. Kanad, kelle organismis on vähe kaltsiumit, munevad palju õrnemad munad, mis võivad kergesti puruneda. Võib juhtuda, et koore asemel ümbritseb muna nahkne kest.

Kaltsiumil on organismis tähtis roll tagada luude ja hammaste tugevus. Organism vajab kaltsiumit närvirakkude ja lihasrakkude töös, vere hüübimissüsteemi ning erinevate keha ensüümide normaalseks funktsioneerimiseks. Kui toidust saadava kaltsiumi hulk jääb väheseks, hakkab organism lihastööks ja närvirakkude funktsioneerimiseks vajaminevat kaltsiumi välja tooma luudest. Selle tulemusena väheneb luude mineraalne tihedus ja kujuneb välja luu hõrenemine ehk osteoporoos. (Kull 2012)

Erinevaid internetifoorumeid külastades juhtusin lugema mõttevahetust, kus arutleti kaltsiumi omastamise üle munakoorte söömisel. Foorumi läbiv teema oli see, kas jahvatatud munakoorte tarbimine asendaks kaltsiumipreparaatide kasutamist. Arvamused olid väga vastakad, samas tekitas see probleem minus huvi.

Oma uurimistöö teemaks valisin „Kaltsiumkarbonaadi sisalduse määramine kanamuna koortes“, sest mind huvitas, kui suure protsendi munakoorest moodustab kaltsiumkarbonaat. Selle väljaselgitamiseks kasutasin kaltsiumkarbonaadi omadust reageerida soolhappega. (Jüriado & Nerut 2012).

Käesolevas töös uuritakse erinevates pidamistingimustes kasvavate kanade pruuni ja valge koore värvusega mune. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas kanade pidamistingimustest sõltub kanamuna koore kaltsiumkarbonaadi sisaldus ja kumma värvusega munakoored sisaldavad rohkem kaltsiumit, kas pruunid või valged.

Töös püstitati kaks hüpoteesi. Esiteks, pruuni värvusega munakoorte kaltsiumkarbonaadi sisaldus on kõrgem valge koorevärvusega munakoortest. Teiseks, vabapidamisel olevate kanade munakoorte kaltsiumkarbonaadi sisaldus on kõrgem puurikanade omast.

Töö koostamisel kasutati peamiselt internetiallikaid, lisaks veel 9. ja 10. klassi keemiaõpikuid ning Tartu Ülikooli keemiaõpetajate täiendkoolituse tööjuhendit kaltsiumkarbonaadi sisalduse määramiseks munakoores. Uurimistöö tulemusi võrreldi välisriikides tehtud analoogsete katsete tulemustega, mis olid vormistatud esitlustena.

Käesolev uurimistöö koosneb kokku kuuest peatükist. Töö esimeses peatükis tuuakse välja kanamuna kasutamine rahvameditsiinis. Teine peatükk räägib põhiliselt kanamuna koostisest, toiteväärtusest ja kasulikkusest. Kolmas peatükk jaguneb kolme alaossa, kus esimeses alaosas kirjeldan puurikanade pidamist linnufarmides, teises alaosas toon välja kanalatele kehtestatud uued pidamissüsteemidele nõuded aastast 2012 ja kolmandas alaosas kirjeldan vabapidamismeetodit oma kanade põhjal. Töö neljas peatükk koosneb neljast alapeatükist, kus esimeses alaosas kirjeldatakse kaltsiumkarbonaadi sisalduse määramise metoodikat kanamuna koortes, teises alapeatükis selgitatakse tiitrimiseks vajaminevate lahuste valmistamist ning kolmandas alaosas tutvustatakse valimit. Neljandas alapeatükis kirjeldatakse praktilist tööd kaltsiumkarbonaadi määramisel. Töö viiendas peatükis kajastatakse uurimistöö käigus saadud tulemusi. Kuuendas peatükis tehakse saadud tulemuste põhjal järeldused ja võrreldakse tulemusi teiste analoogsete katsete tulemustega.

Töö valmimisele kaasa aitamise eest soovin eriti tänada oma juhendajat õpetaja Tiiu Laanet, samuti tänusõnad õpetajatele Maire Puhmas ja Marietta Lõo.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.