Taimedevaheline konkurents ja äratundmine rapsi (Brassica napus) näitel

Taimed konkureerivad üksteisega valguse, vee, mineraalainete, ruumi ning tolmeldajate pärast; ent kas nad konkureerivad oma sugulastega (taimed, kellel on ühine emataim) vähem kui mittesugulastega? Käesoleva töö eesmärk on uurida taimedevahelist äratundmist rapsi (Brassica napus) näitel, et teada saada, kas rapsitaimede (sugulaste ja mittesugulaste) vahel toimub äratundmine ning kas nad tajuvad enda kõrval kasvajaid.

Mõjutades taime viljade ja teiste taimeosade vahelist biomassi suhet (viljade biomass oleks suurem ning juurte-lehtede biomass oleks väiksem), võiks saada aretada sorte, mis konkureerivad omavahel vähem (ent umbrohtudega tugevamalt). Sellest saaks põllumajanduslikku kasu, kui taimed panustaks vähem konkureerimisele ja rohkem seemnete kasvatamisele. Kaugem eesmärk on näidata, kas rapsitaimede äratundmine mõjutab nende kohasust.

Sarnaseid katseid taimede sugulastevahelisest äratundmisest on tehtud mitmete töörühmade poolt. McMasteri Ülikooli dotsent Susan A. Dudley uurimused merisinepi kasvatamisel näitasid, et sugulased tunnevad üksteist ära ja käituvad nendega leebemalt kui mittesugulastega (Yook, 2008). Tel Avivi ülikooli doktor Daniel Chamovitz’i samalaadsed katsed näitasid samuti, et taimed tunnevad üksteist ära ja tajuvad võõra kõrvalolekut (Cook, 2012).

Valisime oma uurimistöö katse tegemiseks rapsi, sest teda kasvatatakse laialdaselt, ta on suhteliselt kiirekasvuline (valmib 110 päevaga) ning tema seemneid on kerge kätte saada.  Mitmetel looduslikel taimedel on täheldatud sugulastevahelist äratundmist. Samas on raps kultuurtaim, kellel võib aretamise käigus äratundmisvõime olla kadunud. Uurime, kas raps tunneb oma sugulasi ära ning kas sellest oleks põllumajanduslikku kasu

Eesmärgi saavutamisel on vajaminevateks tunnusteks taime mass, kõrgus (esimese õie aluseni) ja kõtrade arv. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks püsitati hüpoteesid.

1. Süsi mõjutab taimedevahelist äratundmist.
2. Sugulastevaheline konkurents on nõrgem kui mittesugulastel.
3. Üksi kasvavad taimed kasvavad suuremaks kui naabriga potti jagavad taimed.
4. Sugulaste paaridel on poti kohta suurem kogubiomass kui mittesugulaste paaridel.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.