“Vanaisa-vanaisa, mis see on?”

Akadeemiakese kannatus selle küsimuse peale ei katke, nii nagu vanaisal Vanamehe multikas. Meile meeldib, kui küsitakse, ja mida nooremalt, seda vingem! Akadeemiakese värske number koondab kaheksat tööd, mis saadetud toimetusse paari-kolme viimase aasta jooksul ja mille koostajad on I – VII klasside õpilased. Peab tunnistama, et nende seas on kaks tõelist pärli, mis oma uurimisküsimuse püstituselt ja sellele lahenduse leidmisel teevad silmad ette paljudele vanemate klasside õpilaste koostatud töödele. Need on uurimus murust: kui ruttu see kasvab,  ning uurimus kätepesust koolist: kes enne söömist käsi pesevad? Töö murust, mille autoriks Konguta kooli I klassi õpilane Kristo-Martin Unne, on elegantne näide eksperimendist, mille tulemus on lihtsalt mõõdetav ja milles on tehtud ka kohane kontrollkatse. Akadeemiake soovitab seda uurimust suurepärase näitena uurimustöö koostamisest. Lihtne ja elegantne, I klass. Uurimuse  kätepesust teostasid Hendrik ja Taavi Ansper ning Johanna Nõukas, Orissaare gümnaasiumi IV klassist pärit uurijad. See töö on nutikas näide originaalsest ja hästi läbimõeldud eksperimendist (varitsus!:)), koostööst ja mõnevõrra üllatavast tulemusest. Akadeemia küsiks veel lisaks – kas õpetajad ka käsi pesid?:)

Aga lugege kindlasti ka teisi kuut tööd! Saate teada,

• millise kahevõitlusspordiala riietusse kuulub jope ja kuidas tekkis Dmitri Budõlini armastus judo vastu – uuris ja küsis Sten Kaskman Tallinna Kuristiku gümnaasiumi IV klassist;
• milliseid puid peab varuma, et suitsulest saaks kuldne, ja mis on äkis – seda teab nüüd Mart-Mark Tuisk Kuressaare gümnaasiumi VII klassist;
• millised allergiad vaevavad Konguta kooli õpilasi ja õpetajaid – Marta Külaots sama kooli V klassist;
• kuidas valmistada limonaadi XVII sajandi retsepti järgi  – uuris  E-ainetest töö teinud Helen Mägi Konguta kooli V klassist;
• miks tasub plastjäätmed viia pakendikonteinerisse, mitte aga olmeprügisse? Seda ning oma kodus tekkiva prügi saatust uuris Asser Lutsar Antsla gümnaasiumi III klassist.

Kaheksas töö on essee. Adelii Martini (V klass) essee pealkiri on küll lärmist koolis, kuid jutust kooruvad välja mured, mis on lärmi taga: erinevad iseloomud, energiad ja keskendumisvõimed ühes klassitoas koos – kes kannatab, kui on lärm? Samm edasi, ja olemegi põhjuse juures – miks üldse lärmatakse? Vastus on natuke nukker, aga ühiskonnateadlik Adelii pakub välja lahenduse. See üllatab. Aitäh, Adelii, Akadeemiakese meelest oleks see suurepärane lahendus.

Akadeemiakesel on väga hea meel erinumbrit avaldada. Miks? Aga seepärast, et selles numbris avaldatud värvikad uurimused (ja märkasite – enamik neist Eesti maakoolidest) näitavad selgelt, et vanus pole maailma selgitavatele küsimustele vastuste otsimiseks natuke akadeemilisemal moel mingi piiraja. Ja nii ongi õige!