Madalmolekulaarsete ühendite seostumine amüloid ? peptiidiga

Alzheimeri tõbi (AT) on vanusest sõltuv pöördumatu ja aeglaselt süvenev närvisüsteemi haigus. See kahjustab ja tapab aeglaselt ajurakke, põhjustades ajumahu vähenemist. Haigel tekivad probleemid mälu, käitumise ja mõttetegevusega. Inimkond vananeb, mille tõttu AT sagedus järjest tõuseb. Kõige rohkem on haigus levinud üle 65-aastastel. 2006. aasta andmete järgi põeb Alzheimeri tõve üle maailma 26,6 miljonit inimest ning 2050. aastaks ennustatkse, et haigust põeb iga 85. inimene. Hetkel pole tõhusat ravimit loodud. Kasutusel on ravimid, millel on ainult sümptomaatiline toime. Sellepärast on oluline luua tõhus ravim, mis takistaks AT süvenemist.

Alzheimeri tõve põhjustajaks peetakse amüloidsete naastude ning neurofibrillaarsete kämpude tekkimist, mis tapavad närvirakke. Naaste moodustab amüloid-beeta peptiid (Ab), kämpe aga tau valk. On välja töötatud mitmeid strateegiaid, mis taastaksid A? produktsiooni ja lõhustamise vahelise tasakaalu. Uurimistöös käsitlen kõige perspektiivsemat ravistrateegiat, mille põhimõte on takistada A? fibrillisatsiooni.

Töö eesmärk on korraldada uuringud 10 erineva ühendiga, et uurida nende seostumist ja kompleksi moodustumist Ab peptiidiga, ning selgitada, mis mehhanismi kaudu nende inhibeeriv mõju avaldub. Hüpotees on, et kui moodustub kompleks A? ja aine vahel, siis selle kompleksi moodustumine inhibeerib fibrillaarsete struktuuride moodustumist ning A? fibrillisatsiooni. Kompleksi detekteerimine viitab 1:1 fibrillisatsiooni inhibitsiooni mehhanismile.

Uurimistöö praktiline osa viidi läbi TTÜ Geenitehnoloogia instituudis proteoomika laboris. Uuringus kasutati elektropihustus mass-spektomeetriat ja ühe ühendi edasisel uurimisel kasutati ka tioflaviin T fluorestsentsi meetodit. Uuriti Ab fibrillisatsiooni inhibiitorite seostumise sõltuvust ajast ning kontsentratsioonist.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.