Viimastel aastatel on meedia vahendusel jõudnud avalikkuse ette tõsiseid koolivägivalla juhtumeid ning on toimunud murrang selle probleemi teadvustamisel. Turvaline õpikeskkond on aga oluline tegur isiksuse kujunemisel. Teismeeas kogetud väärkohtlemine võib jätta armid kogu eluks, muuta koolikogemuse negatiivseks ning välistatud pole ka haridustee katkestamine.
Uuring on abiks probleemi tõsiduse tuvastamisel ning samuti on paremini koolivägivalla olemust tundes lihtsam teha suunatud ennetustööd. Nissi Põhikoolis ega Tallinna Prantsuse Lütseumis pole varem sellist uurimust tehtud ning seetõttu on olemas nende huvi ja toetus. Uurimine korraldatakse 5.–7. klassi õpilaste seas, sest autor peab neid kõige haavatavamaks vanuserühmaks. Selles vanuses minnakse algklasside süsteemilt üle põhikooli, kus järelevalve on väiksem, samuti on selles vanuses noor kõige mõjutatavam ning toimub kiireim sotsiaalne areng.
Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada koolivägivalla esinemissagedus, väljendumisviisid ja põhjused väikses maakoolis Nissi Põhikoolis ning suures pealinnakoolis Tallinna Prantsuse Lütseumis.
Artikli täisversiooni leiad PDF failist.