Kas ja kuidas mõjutab rohevindi tervislik seisund tema motivatsiooni toituda tajutud kisklusriski tingimustes?

Käesolev töö on autoripoolne püüe panustada Tartu ülikooli immuunökoloogia töörühma uurimispotentsiaali. Uurimistöö teema sai valitud koos laboripoolse juhendaja Peeter Hõrakuga. Autori põhieesmärgiks oli saada rohkem teada rohevintide ja nende toitumiskäitumist kujundavate tegurite kohta.

Töö koosneb kolmest suuremast peatükist: üldteoreetiline osa – kirjanduse ja eelnevate uurimistööde põhjal koostatud ülevaade rohevintidest üldiselt; teine osa, mis hõlmab endas katsete materjali ja metoodikat, st konkreetsete katses osalenud lindude, katse põhimõtete ja videovaatluse kirjeldust. Kolmandas peatükis tuuakse välja tulemused ning nende analüüs.

Katses kasutati toidumajale kinnitatud kiskja (värbkaku) pildi eksponeerimise mudelit. Varasematest uuringutest oli teada, et see vähendab lindude motivatsiooni vastava stiimuli juuresolekul toituda, st mõjub hirmutavalt (Meitern jt 2013).

Lähemalt uuriti erinevate antimikroobsete ravimite mõju toitumislatentsusele tajutud kisklusriski tingimustes ning toitumislatentsuse seoseid katse-eelse kehamassiga ning katseaegse massi muuduga. Toitumislatentsuse all peetakse silmas ajavahemikku, mis kulus linnul hommikusest tulede süttimisest (päikesetõusust) sööma minekuni. Eeldati, et mikroobsed soolenakkused mõjutavad vangistuses peetavate rohevintide seedimisfüsioloogiat, sest vangistuses peetud linnud ladestavad oma sulgedesse oluliselt vähem toidust omandatavaid kollaseid pigmente (karotenoide) kui looduses sulgivad rohevindid (Hõrak jt 2004). Koktsidioos, mida põhjustavad algloomade perekonda Isospora kuuluvad mikroobid, on rohevintidel levinud soolehaigus, mis takistab toiduainete seedimist. Koktsidioosiga kaasneb põllumajanduslindudel sageli bakteriaalne soolepõletik – nekrootiline enteriit. Nekrootilist enteriiti on registreeritud ka looduses, rohevintidele ökoloogiliselt ja fülogeneetiliselt sarnastel siisikestel (Giovannini jt 2013).

Püstitati järgmine hüpotees: ravitud linnud on kakupildi kui tajutud kisklusriski allika suhtes kartlikumad kui mitte ravitud. Huvituti ka sellest, kas ja kuidas mõjutab stressiolukord lindude kaalumuutust, ning kas linnud, kellel on katse eel halvem toitumuslik seisund, on valmis rohkem toidu pärast riskima.