TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI SEGA- VÕI MITTE-EESTI PEREKONNAST PÄRIT NOORTE RAHVUSLIK IDENTITEET JA KOOLI MÕJU SELLELE

Minu uurimistöö käsitleb rahvusliku identiteedi kujunemist. Rahvuslik identiteet on muutunud eriti oluliseks teemaks globaliseerumise ajastul. Nüüdisajal rändavad inimesed ühest riigist teise ja elavad koos teistest rahvustest inimestega. Riigid muutuvad üha mitmekultuurilisemaks ega saa enam eeldada, et kõigil nende territooriumil elavatel inimestel on ühesugune rahvuslik identiteet. Aina rohkem on lapsi, kes on pärit segaperekondadest ja peavad ennast mitmekultuuriliseks. Kuigi see on kindlasti positiivne, kaasneb sellega probleeme, mis on seotud kultuuriliste erinevuste ja negatiivsete stereotüüpidega. Kuidas neid probleeme mõista ja nendega toime tulla?

Ka Eestis on viimastel aastatel elavnenud arutelud rahvusliku identiteedi ja mitmekultuurilisuse teemadel. Eesti on mitmekultuuriline maa, kuna siin elab lisaks eestlastele suur hulk vene päritolu inimesi ja mitmetest teistest rahvustest inimesi. Viimasel ajal on meedias palju räägitud ühise Eesti kooli ideest, mis aitaks kõigil lastel paremini omandada riigikeelt ja annaks neile võrdsed võimalused Eesti elus osalemiseks. Milline on sega- ja mitte-eesti perekonnast pärit noorte rahvuslik identiteet tänapäeva Eestis, kuidas see kujuneb ja millist rolli mängib selle juures kool?

Olen ise pärit segaperekonnast ja kakskeelne. Minu isa on itaallane ja ema eestlane. Olen sündinud ja elanud terve elu Eestis. Rahvuslik identiteet on minu jaoks alati olnud huvitav, aga ka keeruline teema. Muidugi tunnen ma tugevat sidet eesti keele ja kultuuriga, sest olen siin elanud terve elu ja käinud siin koolis, aga samas on mul tugev side ka Itaaliaga. Ma olen alati tundnud, et olen nii eestlane kui itaallane, kuid olen vahel märganud, et inimestel on raske aru saada, kuidas saab olla korraga kahest rahvusest. Eelmisel aastal nägin dokumentaalfilmi „14 käänet”, mis räägib vene vanemate valikutest ja hirmudest seoses lapse eestikeelsesse kooli panekuga ja üldse vene laste võimalustest. See film pani mind mõtlema identiteedi ja Eesti ühiskonnas toimuva üle. Sellest tõugatuna otsustasin uurida oma töös järgmisi küsimusi:

1. mis on rahvuslik identiteet, kuidas see kujuneb mitmekultuuriliste noorte puhul ja mis tegurid seda protsessi mõjutavad;
2. kuidas mõjutab kool rahvusliku identiteedi kujunemist mitmekultuurilise taustaga noorte hulgas Tallinna Prantsuse Lütseumis?

Uurimistöö koosneb kahest osast. Töö teoreetilises osas annan teaduskirjandusele toetudes ülevaate mitmekultuuriliste ühiskondade kujunemisest ja akulturatsiooni mõistest. Samuti räägin sellest, mis on rahvuslik identiteet ja kuidas see kujuneb. Täpsemalt käsitlen mitmekultuurilist identiteeti ja kooli mõju sellise identiteedi kujunemisele.

Töö empiirilises osas uurin Tallinna Prantsuse Lütseumi sega- või mitte-eesti perekondadest pärit noorte rahvuslikku identiteeti, kasutades poolstruktureeritud intervjuusid. Intervjuude valimis oli kuus õpilast vanuses 16–20. Intervjuud keskendusid noorte rahvuslikule enesemääratlusele, sellega kaasnevatele raskustele ja konfliktidele ning sõprade, kooli ning ühiskonna rollile identiteedi kujunemisel. Pärast intervjuude transkribeerimist analüüsisin neid võrdlevalt ja sidusin teoreetilisest osast saadud teadmistega.