BARBARA JULIANE VON KRÜDENER JA VIITINA MÕIS

2018. aastal möödus täpselt 200 aastat ajast, mil suurilmadaam Barbara Juliane von Krüdener asus elama Viitinasse. Omal ajal kogu Euroopas tuntud kirjanikku ja seltskonnatähte tunnevad tänapäevases Eestis vähesed. Ometi oli Krüdener oma elu lõpus tihedalt seotud Viitina külaga ning ta on jätnud jälje Rõuge rahvapärimusse.

Olen veetnud lapsepõlve suved Viitina külas ning alati teadnud, et seal on kunagi elanud Barbara Juliane von Krüdener. Viitina on pisike küla Kagu-Eestis ja selle väikese koha seotus suurilmadaamiga hakkas mind paeluma. Tahtsin saada rohkem infot selle kohta, kes ta oli, mida tegi ja millise jälje on ta jätnud Viitinasse. Rõuge valda ja Viitinat tutvustavates materjalides viidatakse tänapäevasele mõisa peahoonele kui hoonele, kus paruness Krüdener elas. Olles ise neis paigus viibinud, tekkis kahtlus, kas see vastab tõele, sest enamus hoonestust tundus pärinevat hilisemast perioodist.

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja, millised mõisahooned võisid olla olemas juba Krüdeneri ajal ja millised on hiljem ehitatud. Uurimistöö selgitab, kus paiknes Krüdeneri-aegne mõisahoone, miks elas tuntud suurilmadaam mõned aastad Viitinas ning kuidas ta mõjutas tol ajal Viitinas elanud talupoegi. Samuti annab uurimistöö ülevaate parunessi elukäigust ja tegevusest. Uurimistöös on kasutatud ajaloolis-rekonstrueerivat meetodit.

Töö esimene peatükk annab allikate abil ülevaate Barbara Juliane von Krüdeneri eluloost ning analüüsib Krüdeneri Viitinas viibimise põhjuseid ja tema mõju Rõuge rahvapärimusele. Teine peatükk tutvustab Viitina mõisa ajalugu, uurib arhiiviandmetele toetudes tänapäevani säilinud mõisahoonete ehituslugu ning selgitab välja, millised hooned võisid olla Viitinas Krüdeneri ajal ja mis on hiljem ehitatud.

Uurimistöö toetub mõisa kujunemise ja hoonestuse osas nii Muinsuskaitseameti arhiivi kui ka Rahvusarhiivi allikatele. Ülevaade parunessi elust toetub eesti autorite käsitlustele. B. J. von Krüdenerist on rohkesti kirjutanud ka prantsuse, saksa ja vene autorid, kuid need käsitlused keskenduvad seltskonnadaamile ja kirjanikule. Töö seisukohast on aga keskne tema tegevus Viitinas, mis neid ei huvita.

Kõige varasem eesti autori käsitlus pärineb 1936. aastast Gustav Suitsult.  Artiklis „Madame Krüdener dans la tradition populaire estonienne“ püüdis ta selgusele jõuda, kas B. J. von Krüdener jättis oma tegevusega jälgi ka eesti rahvapärimusse. Selleks oli Suits lasknud koguda vanematelt Viitina inimestelt teadmisi mõisaprouast.

1975. aastal vaatles Leo Anvelt Keele ja Kirjanduse 8. ja 9. numbris põhjalikult Rõuge pastori George Gottfried Marpurgi ning Barbara Juliane von Krüdeneri vahelisi suhteid. Anvelti artiklis on palju andmeid Krüdeneri Viitina perioodist. Leo Anvelt analüüsis süvitsi probleeme ja kartusi, mida Krüdener omal ajal Liivimaa vaimulikele põhjustas.
1976. aastal kirjutas Herbert Salu raamatus „Must lagi on meie kohal“ essee Krüdenerist. Salu kirjutas põhjalikult tema eluloost, samuti teosest „Valérie“ ja Krüdenerist rahvapärimuses. Salu võttis rahvapärimusest kirjutades aluseks Gustav Suitsu artikli.
1977. aastal avaldas Marju Kõivupuu ajakirjas Vikerkaar artikli „Madam Krüdenerist, sealhulgas ka rahvapärimuses“. Artiklis annab Kõivupuu ülevaate Krüdeneri eluloost ja temaga seonduvast rahvapärimusest. Ka Marju Kõivupuu võttis andmeid rahvapärimusest Gustav Suitsu artiklist.

2004. aastast pärineb arsti ja ajaloohuvilise Nils B. Sachrise põhjalik artikkel „Literatuuri troonipärija: Lisandusi teadmistele Juliane B. von Krüdenerist“, kus ta korrigeerib varem ilmunud käsitlusi. Sachrise artikli eesmärk oli parandada ebatäpsused paljudes Krüdeneri puudutavates uurimustes.