KUULJATE TEADLIKKUS KURTIDE MAAILMAST TARTU JAAN POSKA GÜMNAASIUMI NÄITEL

Inimesel on viis olulist meeleelundit: nina, silmad, keel, nahk ja kõrvad. Kõrv on kuulmiselund, tänu millele on inimesed võimelised kuulma ümbritsevaid helisid. Siiski on erandeid, kus teatud põhjustel on kellegi kuulmistase niivõrd madal, et helisid ei ole enam võimalik tuvastada ega eristada. Kuulmise langust võrreldes normaalsega nimetatakse kuulmispuudeks ja peaaegu et täielikult oma kuulmise kaotanud inimesed on kurdid.

Kurte hõlmav teema on ajaga üha enam aktuaalsust kogunud, sest sügava kuulmispuudega inimesi on Eestis arvukalt. Selleks, et neid paremini ühiskonda põimida, on võetud kasutusele mitmeid meetodeid, näiteks „Aktuaalse Kaamera“ uudiseid edastatakse eetris ka viipekeeles. Siinse uurimistöö teema osutus valituks seetõttu, et autor on üles kasvanud kurtide pereliikmete ja sugulaste keskel, olles ise kuulja, ja seeläbi elanud paralleelselt kahes maailmas korraga. Seetõttu on uurimuse tulemusi lisaks kurtidele põnev lugeda autoril, sest kurtidega pidevalt kokku puutudes erineb autori arusaam kurtidest teistest kuuljatest, kes selle maailmaga samal moel kokku ei puutu.

Uurimistöö eesmärk oli uurida kuuljate ettekujutlust kurtide elu kohta. Selleks, et võrrelda kuuljate eelarvamusi reaalsusest, küsitleti kõigepealt kurte, et kõrvutada nende tegelikke probleeme kuuljate arvamustega. Lisaks oli oluline anda kuuljatele nõu kurtidega suhtlemisel ja edastada kuuljate kirja pandud arvamused kurtidele, et neil oleks huvitav teiste aimdusi lugeda ja oma eluga võrrelda.

Töömeetoditeks on intervjuu kurtidega ja eelneva põhjal koostatud küsitlus kuuljatele. Intervjuu eesmärk on koguda infot peamistest probleemidest ja takistustest kuuljatega suhtlemisel. Seejärel tehakse küsitlus kuuljate hulgas, kelleks on Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased. Küsitluse lõppu lisatakse lühike informatiivne lõik nõuannetega, kuidas kurtidega suhelda.

Uurimistöö teoreetiline info põhineb internetiallikatel ja raamatutel, näiteks Maggie Woolley „Elu kurdina“ ning Juta ja Kaarel Kotsari „Inimene ei kuule kõnet“. Töö põhiosa koosneb neljast peatükist. Esimene peatükk käsitleb kuulmispuuet üldiselt, tõstab esile puude põhjused ja kuulmise parandamise võimalused. Teises peatükis kirjeldatakse kurtide elu ja hakkamasaamist ühiskonnas, süvenetakse kurtidesse suhtumisse ning jagatakse kurtidega tehtud intervjuude põhjal nõuandeid ja soovitusi, kuidas kurtidega sujuvat suhtlust arendada. Viimastes sisupeatükkides analüüsitakse kurtide vastuseid intervjuudes ja Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste teadlikkust kurtide elust statistiliselt küsimustiku vastuste põhjal.