„Lihtsalt ärge võtke seda [valuvaigistit]!“
Maailm on jõudnud punkti, kus maailma ühe olulisima demokraatliku riigi president jagab tõestamata väiteid ja annab oma riigi elanikele tervistkahjustavat nõu.
Mis jääb üle?
Lihtne.
Tuleb olla targem kui see nõuandja. Selleks pole tegelikult palju vaja. Tuleb endale selgeks teha loodusteadusliku meetodi põhimõtted: uurimisküsimus-katse/vaatlus-andmeanalüüs-järeldused. Seda õpitakse Eestis muide juba seitsmendas klassis. Lisaks tasub usaldada neid, kes loodusteaduslikku meetodit praktiseerivad. Rakendajateks ei ole üksnes elukutselised teadlased. Ka ettevõtjad, riigiametnikud, õpetajad, statistikud, ajakirjanikud, harrastusteadlased kasutavad teaduslikku meetodit. Kooliõpilastest noored uurijad lihvivad samuti oma oskusi ja 12 väljapaistvaga õpilasuurimisega saategi selle aasta Akadeemiakeses tutvuda.
Enamik töid on sel korral loodusteaduste valdkonnast – linnud-loomad, tervishoiuvaldkond, füüsika, aga oma koha on leidnud ka paar väga huvitavat koduloouurimust. Lisaks ajalooteemaline töö sellest, kuidas üks Eesti perekond pärast II maailmasõda Nõukogude võimu poolt talle omistatud kulakustaatuse tühistamise pärast aastaid võitles. Toona lõpuks tulemusteta, aga oluline on mäletada ja seoseid leida – kõik see on taas päevakorral nüüd ja praegu.
Kallis Akadeemiakese lugeja – soovime sulle oskust näha, mis on kahtlaste sõnumite väljaütlejate tegelikud ajendid. Samuti olgu sul visadust uudishimutseda ja nautida ahhaa-hetki – need tõid meid siia ja viivad ka edasi.
Erinumbri peatoimetaja Pille Säälik ning toimetajad Triinu Visnapuu ja Kristiina Mark