Akadeemiake III/2012

Lubasin kirjutada seekordse Akadeemiakese juhtkirja. Kaks tööd olid juba varemast tuttavad, kuid et aimu saada, mida siis seekord võrku avalikult üles riputame, tuli ka teised väljavalitud läbi närida. Selja taga pikk päev, ohkasin, ja istusin arvuti taha. Osvald Rauba elulugu tema lapselapse Kristiina Rauba sulest. Nii. Vaatame. Oo, millised vahvad pildid Võrumaa külakapelliga! Millised huvitavad seigad minevikust! Edasi läks veel paremaks, kui avasin faili „Magus Võrumaa“, autoriks Triinu Avans. No mis magus? Mis värk? Ja siis ma jäingi lugema. Elasin kaasa poistele, kes aastal 1932 Pipi kombel tänavanurgal rõõmsalt (ebaausal teel omandatud) kommipoe saadusi närisid, sain teada, et mu enda lapsepõlvest tuttavad koorepumatikommid „Kiisu“ arvati Soome külakostiks viiduna vahel kassitoiduks (ainult et kass põlgas ära), ja et Eestis tehakse kukeseene- ja kuuseokkamaitselisi meekomme. Nagu Harry Potteri raamatus! See oli peadpööritav magusarännak läbi terve sajandi! Ja mitte üksnes – sellest tööst leiab ka kommiretsepte ning üldse majandus- ja tootekujundusajalugu.

Aga lugege ka teisi töid. Pretsedenditu on ka Janar Tänaku uurimus – tema otsustas uurida, kui tulemuslikult ta koduste vahenditega suudab automootorit forsseerida. Lugege, ja te tunnete, kuidas teil bensiinihaisu sees adrenaliinitase koos mootori pööretega tõuseb!

Henri Maalmann otsustas uurida orhideesid. Eesti omi. Kas te teate, millised need on ning kus kasvavad? Ei tea? Siis lugege! Toimetaja lubab, et järgmises numbris saate veel neist aristokraatlikest taimedest lugeda, aga siis juba uus liik, uus uurija ja uus meetod.

Ja täpiks i peale veel üks essee analüüsialdi noore sulest, mille sisu võiks kokku võtta küsimusse „Kuidas kool toredamaks teha“.

Pille Säälik
Akadeemiakese kolleegiumi liige