Viimase kümnendi eesti noortekirjanduse pilt on mitmekesine ja rikkalik. Noortele ja noortest kirjutavadki enamjaolt väga noored autorid, kelle teosed on jõudnud ka koolikirjandusse, osa ka teatrilavadele. Sellised teosed kõnetavad noori.
Uuemas noortekirjanduses on kõige rohkem kujunemis- ja arengulugusid. On ju identiteediküsimused, õige tee leidmine ja isiksuseks küpsemine inimese tähtsamaid ülesandeid noorpõlves (Mattheus 2010: 1293–1294). Noortekirjanduses käsitletakse alles iseseisvaks isiksuseks kujunevate inimeste elu (suhted vanemate ja sõpradega, armastus ja seksuaalsuse tärkamine, identiteedi- ja enesemääratlemise küsimused, tunnustamisvajadus, ühiskondlike piiride kompamine, tabude rikkumine). See on suunatud noortele, olulisel kohal on noortekultuuri elemendid (muusika, filmid, internet, riietus, släng jne) (Mattheus 2010: 1288).
Järgneva töö eesmärk on välja selgitada, kuidas noortekirjanduses kujutatakse teismeliste tüdrukute eneseotsinguid ja kasvuraskusi ning kuidas noortekirjanduse lugemine aitab kujundada teismelise maailmapilti ning moraalseid ja eetilisi väärtusi.
Uurimise alla on võetud järgmised teosed: Mare Sabolotny „Kirjaklambritest vöö“, Eia Uusi „Kuu külm kuma“ ja Diana Leesalu „2 grammi hämaruseni“. Analüüsisin raamatute peategelasi Katit, Mionet ja Leletit. Lugemise käigus selgus, et peategelaste eneseotsingud kulgesid väga raskel teel ning lisaks esines kõigil kolmel tüdrukul psüühilisi häireid. Seda silmas pidades toetusin töö ülesehitamisel haigusnarratiivile. Jaotasin töö põhiosa raamatute järgi kolmeks peatükiks ning alapeatükid jaotasin neidude haiguslike seisundite järgi. Abistav materjal psüühiliste häirete uurimisel oli Almqvisti jt „Laste- ja noortepsühhiaatria“.
Kõikide alapeatükkide alguses on antud üldine informatsioon käsitletava häire kohta. Toetudes sümptomitele, järgneb analüüs peategelaste kohta. Toon välja häirete tekke võimalikud põhjused ning erinevate häirete omavahelised seosed. Pärast teoste analüüsi järgnevad tegelaste võrdlused ning seejärel järeldused. Abimaterjalidena võrdluste ja järelduste tegemisel on kasutatud Andrus Oru ja Ave Mattheusi artikleid ajakirjades Haridus ja Looming.
Artikli täisversiooni leiad PDF failist.