Kuvagu õpilasteadust!

Akadeemiake on esimest korda oma lugejate ees ekraanil. Toimetuskolleegium langetas otsuse tuua ajakiri pärast viit paberil ilmumise aastat Internetti, et parandada selle levikut. Nüüdsest on Akadeemiake tasuta kättesaadav. Kättesaadavaks tegime ka arhiivi. Paberil Akadeemiake alates sügisest 2011 enam ei ilmu. Täname seniseid tellijaid ja kutsume kõiki klikkima meie veebilehel!

Ajakirja olemus jääb samaks. Endiselt avaldame gümnaasiumiõpilaste uurimistöid. Endiselt abistavad toimetuskolleegiumi liikmed noori autoreid, et nad jõuaksid rõõmsalt ning teotahteliselt oma elu esimese publikatsioonini. Kaastöödelt ootame iseseisvat mõttearendust, süvitsiminekut, eksperimentaalsust ja ennekõike seda, et neist peegelduks autori vaimne sära.

Interneti eeliseks on aruteluvõimalus, selle vahetus, kiirus ning avatus. Kui paberväljaandes võis arutelu kesta läbi mitme numbri ehk isegi terve aasta, siis kodulehel saavad õpilased, kes sama teemaga kokku puutunud või sellest huvitatud, esitada oma kommentaare ja küsimusi kohe.

Esimest Internetis avaldatud numbrit Akadeemiake 2011/3 (12) iseloomustab eestimeelsus. Autorid küsivad eestlaste mineviku ja oleviku kohta, analüüsides riigikaitset, eestlaste rolli ingerisoomlaste ajaloos, võõrkeeleoskust üha rahvusvahelisemaks muutuvas elukeskkonnas, põhjusi Eestis elamiseks ja koolilaste tervist.

Värskest numbrist võib leida Toomas Hendrik Ilvese kirjatalgute 2011 „Eesti ustest – sisse-välja“ parima kooliõpilase töö, mille kirjutas Rein Leetmaa.

Põnevat lugemist pakub Piret Kuusik Kadrioru Saksa Gümnaasiumist, kes kirjutas lausa detektiiviliku ajaloouurimuse Tondi Sõjakoolist enne Teist maailmasõda. Selle haarava uurimistöö ajendiks sai 1934. aastast pärinev postkaart, mis jäi autorile juhuse tahtel silma antiigipoes. Autor tuvastas saatja isiku ja avastas Riigiarhiivis säilitatavate toimikute abiga samm-sammult, kiht-kihilt 1930. aastate Eesti ajalugu.

Rakvere gümnaasiumi õpilane Anni Lomp, kes kirjutab Akadeemiakeses juba teist korda, analüüsib Eesti ajalugu lähedasest vaatenurgast. Ta käsitleb oma kooli 100. juubelile mõeldes riigikaitseõpetuse arenguid Rakvere gümnaasiumis ja Eestis laiemalt. Artikkel pakub mõtteainet nii isamaalise suhtumise kui ka tõsise riigikaitsetarviduse teemal. Autor võrdleb 1933. a riigikaitse käsiraamatut ja 2006. a riigikaitse õpikut, ning küsib, kas taasiseseisvunud Eesti riigikaitse õpetuse eeskujud peituvad 1930-ndatel õpetatus?

Samuti kohtub lugeja Akadeemiakese vastses numbris ingerisoomlaste karmi ajalooga. Ingerisoomlased evakueeriti Teise maailmasõja ajal Eesti kaudu Soome. Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Liisa Pool uurib selle operatsiooni vajalikkust, tagajärgi ja eestlaste osa evakueerimisoperatsioonis.

Tallinna Inglise Kolledži 8. klassi õpilane Pille-Riin Eiskop toob lugejad pealinna teeninduskultuuri keskele ja hindab teenindajate inglise keele oskust. Artiklist selgub, et sotsiaalne keeleoskus on parem kui professionaalne keeleoskus, millest autor järeldab, et tööandjad peaksid oma töötajatele pakkuma rohkem erialast koolitust ja tuge.

Üht pidi meditsiinialaste, teisest küljest sotsiaalvaldkonna artiklite rida Akadeemiakese veergudel täiendab Miina Härma gümnaasiumi õpilase Pilleriin Peetsi artikkel „Uni ja unehäired Miina Härma gümnaasiumi õpilaste hulgas“. Autor jõuab oma töös küllaltki ehmatavale tulemusele: kolmandik põhikooli ja ligi pool gümnaasiumiastme õpilastest tema koolis on kurtnud unehäireid. Samas toob ta välja, et õpilased on õhtuti kaua üleval pigem arvuti kui õppetöö tõttu. Mõtlemiskohti ja teemasid edasiste uuringute tarvis on selles uurimuses rohkelt!

Palju uusi teadmisi soovides

Akadeemiakese toimetuskolleegium