Arhiiv


Keelekasutus Facebooki keskkonnas

Grit Arro
PÄRNU KOIDULA GÜMNAASIUM Klass: 11 Juhendaja: Ebe Saarna Töö saavutas vabariiklikul emakeeleolümpiaadil 5. koha.

Tänapäeva inimeste oluline suhtluskanal on internet. Seoses erinevate suhtlus-portaalide (Orkut, Facebook, Twitter jt) tekkega on suure muutuse läbi teinud ka keel, mida võrgustikes kõneldes kasutatakse.

Internetikeelt on veel suhteliselt vähe uuritud. Osalt seetõttu, et praegusel ajal toimub omavaheline suhtlemine võõrale inimesele suletud suhtlusvõrgustike kaudu. See on andmekaitse ja privaatsuse seisukohalt väga õige ja turvaline, kuid võib materjali kättesaamatuse tõttu pärssida interneti suhtluskeele uurimist. Enamik praegu noorte seas populaarsetest suhtlusvõrgustikest on alla 10 aasta vanad ja nendes toimuva keele uurimine hakkab alles viimasel ajal hoogustuma.

„Tundub ilmne, et halduskeel, koolikeel ja avaliku teabe keel peaks olema standardkeel, seda keelekuju peaksid valdama ka avaliku elu tegelased (poliitikud, ametnikud jt) ning need, kellele tekstide loomine on ametiülesanne, nt ajakirjanikud. Samas on selge, et me ei saa piirata vaba eneseväljendust – mis hõlmab ka väljendus-viisi –, ega pea eeldama igal pool avalikkuses standardkeelt.“ (Päll 2011)

Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides kasutavad, kujutab endast ohtu eesti keele säilimisele ning puhtusele. Sellises keelekeskkonnas veedavad noored ju tunde ja hiljem pole neil ehk enam tahtmistki grammatiliselt korrektsesse kirjakeelde süveneda ega seda koolis õppida.

Ehk on oma osa ka noorte kiirel elutempol. Standardkeeles kirjutades ei jõua vestlus edasi kuigi kiiresti ja võib muutuda tülikaks ja aeganõudvaks, pealegi veel ebavajalikuks, kui suheldakse lähedase inimesega.

Alljärgneva uurimistöö eesmärgiks on tutvustada arvuti vahendusel toimuva suhtluse keelelisi eripärasid ja analüüsida erinevaid tänapäeva internetikeelele iseloomulikke võtteid. Materjali analüüsides püüan jõuda selgusele, kas Facebookis kasutatav suhtluskeel võib raskendada noortel eesti kirjakeele omandamist või koguni ohustada meie emakeele alustalasid.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.