Tahm kui õhu kvaliteedi mõjutaja Lihula õhu tahmasisalduse näitel. Võrdlus teiste Eesti asulatega

Uurimistöö teema valik tulenes osalemisest Eesti Füüsika Seltsi ja GLOBE Eesti üldhariduskoolidele suunatud rahvusvahelises keskkonnaprojektis „Eesti õhusaaste seire“, mille käigus tuli igal aastaajal kahenädalaste tsüklitena mõõta õhus sisalduvate tahmaosakeste hulka. Ühtlasi tekkis huvi võrrelda kodukoha tulemusi teiste projektis osalenute tulemustega.

Uurimistöö eesmärk on:
1) anda ülevaade sellest, mis on tahm;
2) leida tahma mõju inimeste tervisele ja loodusele;
3) mõõta tahmasisaldust Lihula õhus ning võrrelda seda Tartu, Saaremaa, Kilingi-Nõmme, Rakvere, Paide, Tallinna, Narva, Kääpa, Jõgeva ja Vormsi mõõtmistulemustega;
4) leida saadud mõõtmiserinevuste võimalikud põhjused.

Eesmärkide saavutamiseks püstitati järgmised hüpoteesid:
1) Lihula mõõtmispaiga õhk sisaldab vähem tahma kui sarnase suurusega või suuremate asulate uurimiskohad;
2) tahmasisaldus õhus on otseses seoses asula suurusega;
3) tahmasisaldus õhus sõltub kütmisest (ilmastikust).
Töö on jagatud kolmeks suuremaks osaks. Esimene osa annab ülevaate sellest, mis on tahm, kuidas see tekib ning milline on selle mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Teine osa kirjeldab lähemalt uurimistöö meetodeid ehk tahma teekonda õhust saadud andmeteni. Viimases osas on tehtud andmete analüüs koos võrdlustega ning kirjeldatud saadud erinevuste võimalikke põhjuseid.
Uurimuse käigus on kasutatud eelnevalt mainitud projekti raames välja antud seadmeid ning teiste koolide kogutud andmeid, mis paiknesid veebis.
Taustainfo kogumiseks kasutati enamjaolt interneti abi, peamised kirjanduse allikad olid GLOBE Eesti koduleht ning Vikipeedia. Innukalt abistasid oma teadmistega ka Lihula Gümnaasiumi õpetajad Hillar Laos, Peeter Hermik, Heli Raavel ja Liina Vaimla.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.