Gustav Adolfi Gümnaasiumi korruseid ühendab üks aukartust äratavalt vana trepp. Õpilased on sellel üles-alla sammunud üle sajandi. Selle tulemusena on trepile tekkinud suured lohud. Teemavalik tuleneski sellest, et nii kulunud treppi nähes tekkis autoril huvi uurida selle kuluvuse korrapära.
Teooriaosas antakse ülevaade sellest, millest trepi kuluvus sõltub. Uurimistöö põhieesmärk on mõõtmise teel välja selgitada, kuidas trepi kulumine on korruste vahel jaotunud.
Uurimistöö esimene osa on referatiivse iseloomuga, milles tutvustatakse paekivi liike, nende struktuuri ja omadusi. Käsitletakse erinevat liiki kulumisi ja antakse põgus ülevaade erinevatest kulumisega seotud uurimismeetoditest. Teises osas analüüsitakse mõõtmistulemuste põhjal treppide kulumist ja tõlgendatakse saadud tulemusi. Vaatluse alla on võetud Tallinnas Suur-Kloostri 16 asuva Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) peatrepp ja Pikk tänav 2 asuva Muinsuskaitseameti (MKA) maja trepp. Trepid valiti sellepärast, et need on samast ajastust, sarnasest materjalist ning treppidele oli juurdepääs mõõtmiseks. Mõlemad on valmistatud paekivist ja on muinsuskaitse all.
Allikatena kasutatakse erinevaid referaate, raamatuid ja veebilehekülgi.
Artikli täisversiooni leiad PDF failist.