Rootsi aukonsulaadid Eestis

Üldjuhul on igal riigil välisriikides oma esindustena avatud saatkonnad, millega enamasti puututakse kokku eelkõige dokumentide taotlemisel, õppimise ja tööle asumise võimaluse kohta info otsimisel. Kui saatkondade tegevusest veel üht-teist teatakse, siis nende tööd toetavate aukonsulaatide tähtsus on saatkondade kõrval jäänud märkamatuks.

Tartus on avatud mitu aukonsulaati, kuid nende olemasolust ei ole suur osa tartlastest kahjuks üldse teadlikudki. Üks neist, Rootsi aukonsulaat, asub Tartus Raekoja platsil, hoone ukse kohal olev tahvel on piisavalt suur, et seda märgata. Kord möödudes tahvlit silmanud, tekkis mul huvi aukonsulaadi tähenduse vastu, sellest kujunes mõte võtta aukonsulaatide tegevus oma uurimistöö teemaks. Seadsin töö eesmärgiks uurida, missugune on aukonsulaatide positsioon diplomaatilises hierarhias, kas Eestis asub veel teisigi Rootsi aukonsulaate ja mille poolest nad omavahel erinevad ning kuivõrd järgivad nad seadusega ettenähtud ülesandeid tegelikkuses.

Uurimistöö koostamiseks kasulikke põhiteadmisi aukonsulaatide ülesannete kohta sain Rootsi elukutselise diplomaadi Torsten Örni raamatust „Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus“ (2004) ning Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži õppejõu Kai Tomasbergi e-õppematerjalist „Diplomaatilised ametikohad tänapäeval“ (2010). Vajaliku ülevaate aukonsulaatidele määratud ülesannetest andsid Eesti ja Rootsi konsulaarseadused, mis reguleerivad aukonsulaatide tööd. Konkreetselt Eestis asuvate Rootsi aukonsulaatide kohta osutusid väärtuslikuks informatsiooniks artiklid üleriigilistes ja kohalikes ajalehtedes, mis küll peamiselt kajastasid vaid konsulaatide avamist, kuid aitasid kujundada uurimistöö teemat: vaadelda Eestis avatud Rootsi aukonsulaate, mis asuvad Narvas ja Tartus.

Oluliseks abiks uurimistöö koostamisel osutusid institutsioonide ametlikud koduleheküljed internetis. Eesti Vabariigi välisministeeriumi kodulehelt saadud informatsiooni võib kahtlemata pidada usaldusväärseks, andmed olid ka kõige uuemad; samadel põhjustel kasutasin Rootsi Suursaatkonna, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Tartu linna jt kodulehekülgi.

Eestis asuvate Rootsi aukonsulaatide igapäevase tegevuse kohta ei olnud uurimistöö koostamisel kirjalikest allikatest väga palju abi. Seetõttu oli teoreetilise osa ilmestamiseks vajalik intervjueerida Rootsi aukonsulaatidega kokku puutuvaid isikuid ja asutusi: Rootsi aukonsuleid Narvas ja Tartus, Rootsi Suursaatkonda, Tartu Linnavalitsuse välissuhete esindajat jt. Mõne asjaolu täpsustamiseks võtsin aukonsulitega ühendust mitmel korral.

Kogunenud materjali põhjal tundus vajalik jagada uurimistöö kolme peatükki. Esimeses peatükis on välja toodud, mis on aukonsulaat ja kuidas ta suhestub teiste välisesindustega, need teadmised aitasid luua taustinformatsiooni uurimistöö fookuseks võetud teemale. Kuna aukonsulaatide tegevus on määratletud konsulaarseadustega, oli oluline vaadelda ja võrrelda Rootsi ja Eesti konsulaarseadusi, mida käsitleb töö teine peatükk. Uurimistöö kolmandas peatükis on konkreetsemalt välja toodud Eestis asuvate Rootsi aukonsulaatide tegevus Narvas ja Tartus.

Uurimistööd tehes puutusin kokku erinevate allikate otsimise ja läbitöötamisega. Eelkõige intervjuusid – nii kirjalikke kui ka suulisi – pean käesolevas töös kõige väärtuslikumaks: nende tegemine osutus minu jaoks äärmiselt õpetlikuks protsessiks. Saanud ühtlasi selgust välisesinduste ülesannetest, on minul tekkinud sügavam huvi diplomaatiavaldkonna vastu ja seetõttu pean uurimistöö koostamist väga kasulikuks kogemuseks.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.