DIGITEHNOLOOGIA KASUTAMISE MÕJU ÕPPIJALE

Viimaste aastate jooksul on tõusvaks trendiks olnud tehnoloogia ja digivahendite kasutamine õppetöö eesmärgil nii koolis kui ka väljaspool kooli. Õpilasi, ka täiskasvanud õppijaid, puudutab  antud teema väga ning seetõttu olen oma uurimistöö teemaks valinud digitehnoloogia kasutamise mõju õppijale.

Töö probleemipüstitus tuleneb tehnoloogiliste vahendite kasutuse suurenemisest nii õppetöös kui ka vabal ajal. See probleem on tekitanud ülemaailmset tähelepanu ja arutelu. Näiteks toimus 2017. aasta veebruaris Reykjavikis rahvusvaheline konverents „Children, Screen Time and Wireless Radiation“, kus arutati juhtmevaba tehnoloogia kasutamist õpetamisel, kuna suur hulk teaduslikke uuringuid on näidanud meditsiinilisi riske juhtmevabade seadmete ja võrkude tekitatava raadiosagedusliku kiirguse pikaajalise ekspositsiooni korral (Kiirgusinfo. Reykjaviki pöördumine…). Kuigi digitehnoloogia aitab hõlbustada koolitunni läbiviimist ja suudab muuta õppimise õppijale huvitavamaks (Goddard 2014), muudab olukorra probleemseks asjaolu, et enamik õpilastest kasutab tehnoloogiat väga palju ka väljaspool kooli ja sageli vaid meelelahutuslikel eesmärkidel. Psühholoog Ene Raudla on arvamusel, et digitehnoloogia kasutus võib aidata lapse arengut juhtida soovitud suunas, kuid võib ka psüühilisele arengule kahju tekitada. See oleneb täiskasvanu kui lapse arengu suunaja arusaamadest, täiskasvanu enda piiridest ja nende seadmisest lapsele ning vanema tarkusest tõlgendada lapsele elus toimuvat kas lubatu või lubamatuna (Raudla 2012). Siiski ei suuda kool kontrollida vanemate meetodeid lapse kasvatamisel ning peab ka ise tagama, et digitehnoloogia kasutus koolitunnis ei mõjutaks noore arengut negatiivselt. Siinkohal on oluline teada, kui palju aega õppijad veedavad digitehnoloogat kasutades. Seetõttu ongi vajalik uurida, kui palju noored kasutavad digivahendeid ja tehnoloogiaid nii koolis kui vabal ajal, kuna see aitab teha kaalutletud otsuseid haridustehnoloogia kasutamise mõju ja otstarbekuse kohta koolitunnis.

Minu uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade kirjanduses kajastatud tehnoloogia kasutamise positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest ning leida, kui mitu tundi päevas veedavad õpilased keskmiselt elektroonilise ekraani ees ja mille peale aeg täpsemalt kulub ning seda Läänemaa Ühisgümnaasiumi näitel. Tööks on püstitatud hüpotees, et enamik Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilastest veedab päevas vähemalt kuus tundi elektroonilist ekraani vaadates ja üle poole sellest ajast kulutavad nad meelelahutusele. Teoreetilises ülevaates toon välja tehnoloogia kasutamise positiivsed ja negatiivsed mõjud nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Samuti annan ülevaate erinevate varem läbiviidud uuringute tulemustest.