RATSASPORT

Ratsutamise, ratsaspordi ja hobuste vastu olen tundnud suurt huvi juba lapsest saati. See oli  üks põhjustest, miks valisin oma uurimistöö teemaks ratsaspordi – isiklik huvi. Tehes uurimistööd ratsaspordist, avaneb mul võimalus kasutada oma aastatega kogunenud oskuseid ja kogemusi ning uurida ja saada juurde uut infot millegi kohta, mis mulle väga huvi pakub. Nagu  eelpool mainitud sai, on aastaid ratsutamist ja hobustega tegelemist mulle palju õpetanud ning olen sealjuures ka märganud, et ratsutamisel kasutatakse palju erinevaid abivahendeid. Sellele rohkem tähelepanu pöörates hakkas mind väga huvitama, kui levinud on erinevate abivahendite kasutamine, ning otsustasin uurida võistlustel kasutatavaid abivahendeid ning lisaks ka erinevate suuliste kasutust ratsavõistlustel.

Töö eesmärgiks on uurida, milliseid abivahendeid ja suuliseid kasutatakse peamiselt koolisõiduvõistluse avatud skeemis ja laste skeemis ning teada saada, kui palju vaatluse all olevatest võistlejatest võtab võistlustel appi abivahendid ning kui palju ja milliseid abivahendeid peamiselt kasutatakse. Hüpotees on, et kõige levinum abivahend, mida kasutatakse, on stekk, ja kõige rohkem kasutatud suuliste tüüp on trenselsuuline. Uurimise teostamiseks kasutati vaatlust, mis võimaldas saada hea ülevaate võistlusest, võistlejatest ja kasutatavatest abivahenditest ning ka muust võistlusel toimuvast. Vaatlesin Rahula Talli ja Tondi Ratsaspordiklubi korraldatud ratsavõistlust „Rahula Kevad“. Töö on jaotatud viide ossa, millest viies osa keskendub vaatlusele ning ülejäänud osad koolisõidu ala väljakujunemisele, ratsaspordialadele, tuntumatele suulisetüüpidele ja tuntud hobusetõugudele Eestis.