TUULE MÕJU LIBLIKARÖÖVIKUTELE SALU-SAMBLIKUVAKSIKU (HYPOMECIS PUNCTINALIS) NÄITEL

Tuul on ilmastikutegur, mis keskkonda, sealhulgas inimesi, väga palju mõjutab. Globaalsed kliimamuutused võivad elusloodust oluliselt mõjutada, seejuures mitte ainult temperatuuri, vaid ka muuta tuulekiirust. Paraku on tuule mõju elusorganismidele pälvinud oluliselt vähem tähelepanu kui temperatuuri mõju, mistõttu teadmised tuulemuutuste võimalikest ökoloogilistest tagajärgedest on napid. Väikeste loomade, nagu näiteks putukate, elutegevust võib märkimisväärselt mõjutada ka juba suhteliselt vähene muutus tuule tugevuses. Putukad kui toiduahela väga tähtsad lülid mõjutavad ka kogu ülejäänud ökosüsteemi toimimist. Tuule mõju putukatele on seni väga vähe uuritud. Siinne töö ongi autori püüe luua selgust niivõrd olulises teemas.

Töös uuriti tuule mõju putukate arengule salu-samblikuvaksiku röövikute näitel. Valitud liigi areaal on muutumises (Mikkola et al., 1989, 19; Viidalepp, 1970), mis võib olla tingitud kliimamuutustest, sealhulgas tuule karakteristikute muutustest. Uurimistöö käigus tehtud katses loodi katsealuse liblika röövikutele võimalikult sarnased tingimused nagu looduses tekitades nõrka tehistuult. Täpsemalt uuriti röövikute kaalude vahet katse-eelselt ja järgselt ning kaalumuutuse sõltuvust tuule tugevusest. Varasematest uuringutest on teada, et tuul võib mõjutada putukate käitumist ning kehasoojuse ja niiskuse regulatsiooni (Chown, Nicolson, 2004; Kuussaari et al., 2017, 2). Mõju käitumisele on uuritud ka liblikaröövikutel ning leitud, et tuul võib neid toitumisel häirida (Leonard et al. 2016). Sellest tulenevalt püstitatigi hüpotees, et tuule tugevus mõjutab röövikute kasvu negatiivselt. Teema pakkus autorile huvi ning ta põhieesmärk oli õppida paremini tundma tuule mõju putukatele ja nende kaudu tervele ökosüsteemile ning arendada tuule mõju uurimise metoodikat.

Töö koosneb neljast peamisest peatükist: kaks teoreetilist osa – ülevaade tuule mõjust ökosüsteemidele ja salu-samblikuvaksikust varasema kirjanduse põhjal. Kolmas osa kirjeldab metoodikat ja hõlmab ülevaadet nii varasematest uurimistöödest, tehtud katsest kui ka andmete analüüsiks kasutatud meetoditest. Neljas osa kirjeldab katse tulemusi ja nende põhjal tehtud järeldusi. Töö teoreetiline osa põhineb peamiselt vastavasisulise teaduskirjanduse analüüsil.