Akadeemiake III/2019 (38)
Hea õpilaste teadusajakirja Akadeemiake lugeja!
„Inimesele ei saa midagi selgeks teha talle vastu vaieldes. Inimesele võib miski ainult selguda.“ Nii on arvanud kirjanik Tõnu Õnnepalu. Ajakirja Akadeemiake asutajad ja ka praegused toimetajad on seda meelt, et uute teadmiste saamisel ja nende edasi arendamisel on üks parimatest ja efektiivsematest viisidest probleemipõhine õpe ja iseseisev uurimus. Uurimistöö erinevaid etappe läbides, nagu temaatilise kirjandusega tutvudes, katse plaani kokku pannes, katsetades ja proovides, andmeid analüüsides, tööd kokku pannes ning aruteludes nii juhendaja kui kaasõpilastega, selgub noorele inimesele nii mõndagi. Täieneda võivad teadmised näiteks ühiskondlikke või looduslike protsesside, globaalprobleemide või haiguste tekkemehhanismide kohta, aga selgemaks võib saada ka midagi hoopis detailsemat või isiklikumat.
Seekordses Akadeemiakese numbris ilmus rekordilised 10 eripalgelist ja inspireerivat õpilasuurimust, millest kolme autorid on põhikooliõpilased. Traditsiooniliselt on meie ajakirja numbris leidnud oma auväärse koha kultuuriloolised ja kodukoha loodust käsitlevad tööd. Irma Herman analüüsis oma uurimuses suurilmadaami ja kirjaniku Barbara Juliane von Krüdeneri seoseid Eesti ja Viitina mõisaga. Marie Tominga uuris kooli vilistlaste intervjuude kaudu Selja kooli ajalugu aastatel 1942–1948 ja tegi ülevaate 1940. aastate koolikorraldusest. Liigirikast Parksepa Keskkooli parki uuris oma töös Liisbet Kepp, kes leidis, et seal kasvab üle kahekümne liigi okaspuid. Henry Niemann selgitas välja puisniitudele omased tunnused ja analüüsis nende ohustatud poollooduslike koosluste taastamise võimalusi. Detailsema ülevaate saab töös Nedrema puisniidul leiduvatel kividel kasvavate sammalde mitmekesisusest ning puisniidule omaste puu- ja põõsakomplekside jaotuvusest. Johannes Matsulevitš kasvatas kontrollitud tingimustes tšillitaimi ja selgitas välja neile sobivaima kasvumulla. Katsete tulemusel sai autor 48 taimelt kokku 670 vilja, mille kogumass oli hämmastavad 7,5 kg.
Keskkonnateemat uuris Andres Reintam, kes tegi kindlaks kahe nafta töötlemistehasest eraldatud bakteritüve toornafta ja fenooli lagundamisvõime. Seda bakterite omadust saab rakendada ka keskkonna naftajääkidest puhastamisel.
Meditsiinilistest teemadest leiavad seekordses ajakirja numbris kajastust levinud sündroomid, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu. Vähetuntud, kuid üsna tihti esinevat sündroomi uuris Kelly Kurs on töös „Elu posturaalse ortostaatilise tahhükardia sündroomiga“. Nimelt sageneb selle haiguse tõttu südamelöökide arv lamavast asendist püstiasendisse tõusmisel oluliselt ning see mõjutab inimese enesetunnet. Merilin Hinno näitas, et laialt levinud amblüoopia ehk laisa silma sündroomi on võimalik leevendada näiteks silmaharjutustega. Laima Šusta keskendus organismides olulise biokeemiliste reaktsioonide reguleerija, proteiinkinaasi, reaktsiooni uurimisele ja valgule inhibiitorite väljatöötamisele.
Tänuväärse töö kooli õppijasõbraliku keskkonna analüüsimisel tegi Romer Raamat, kes soovib tulevikus parimaid praktikaid arvesse võttes luua lausa oma kooli.
Mõnusat lugemist!
Triinu Visnapuu