Tänapäeval on väga populaarne rõhutada ja õhutada tervisliku eluviisi. Terviseteadlikkus on üks tegur, millest sõltub oodatav eluiga ja tervena elatud aastad. Tervise Arengu Instituut kogub ja analüüsib regulaarselt rahva terviseandmeid ning pakub tõenduspõhiseid riiklikke liikumis- ja toitumissoovitusi. Massimeedia edastab uuringute andmeid Eesti inimeste ülekaalulisusest ja vähesest liikumisharjumusest. Mõjuisikud ja blogijad räägivad meedias tervislikust toitumisest ja treeningu tähtsusest.
Infotehnoloogia areng on kaasa toonud muutused meedia sisus, levikus ja kasutuses. Erinevad veebisaidid ja portaalid pakuvad tervise teemal rohkesti infot. Kommunikatsioonimagister Liis Reiter (2015, lk 48–50) väidab, et internetiühenduse kättesaadavus, inimeste arenenud infotehnoloogilised oskused ja veebi kasutajasõbralikkus on teinud internetist populaarseima terviseteabe saamise kanali Eestis. Tervislikust eluviisist huvituv inimene, mina sealhulgas, märkab veebis mitmesuguste tervisetoodete reklaami ja uudislugusid. Võrgumaterjalidega põhjalikumalt tutvudes hakkab silma, et tervisetootele on veebisaitidel antud erinevad, kohati isegi vastuolulised tähendused. Terminil tervisetoode puudub ametlik definitsioon: tervisetoodet ei ole defineeritud uues „Eesti õigekeelsussõnaraamatus“ (ÕS 2018) ega „Eesti keele seletavas sõnaraamatus“ (EKSS 2009). Eesti Keele Instituudi ja Tervise Arengu Instituudi veebilehel ei anna otsing tervisetoode ühtki tulemust. Ametliku sõnaseletuse puudumine ja mõiste erinevad tähendused veebimeedias ärgitasid mind teemasse süvenema ja koostama uurimistööd. Uurimistöö teoreetilises osas refereerin teemaga seotud mõisteid: sotsiaalne reaalsus, tähendused, kommunikatsioon ja meedia mõju. Empiirilises osas kirjeldan töö metoodikat ja valimit ning analüüsin veebimeedias mõistele tervisetoode antud tähendusi, lähtudes valimi moodustamise käigus kujunenud tähendusväljadest. Otsin vastust uurimisküsimustele, mis on tervisetoode, milline tähendus antakse mõistele tervisetoode veebisaitidel ning kas ja kuidas kallutavad mõiste tähendust kontekst ja kõneleja. Tekstide uurimisel kasutan kvalitatiivset tekstianalüüsi.