MIKROPLASTIKU MÕJU VETIKALE RAPHIDOCELIS SUBCAPITATA

Iga päev toodetakse maailmas tonnide kaupa plasti, millest suur osa laguneb hiljem keskkonnas UV-kiirguse või füüsikaliste jõudude mõjul väiksemaks. Tuule, vihma ja reoveega kandub plast veekogudesse, kus see võib veesambas või põhjaladestudes ohustada mitmeid veeorganisme. Viimasel ajal on ühiskonnas tähelepanu tekitanud < 5 mm diameetriga plastosakesed ehk mikroplast. Lisaks suurema plasti lagunemisele keskkonnas võivad mikroplastid tekkida näiteks sünteetiliste riiete pesemisel. Ka nii võib mikroplast eelmainitud viisidel veekeskkonda jõuda. Looduskeskkonnas leiduvat mikroplasti on viimastel aastatel rohkem uuritud, kuid Eestis ei ole seda teemat varem põhjalikult käsitletud.

Töö eesmärk on välja selgitada polüstüreenist mikroplasti mõju mikrovetikale Raphidocelis subcapitata. Plasti mõju uurimisel kasutatakse mikrovetikaid seetõttu, et need on veeökosüsteemides esmase biomassi tootjad. Nii võib plasti kinnitumine või plasti toksiline mõju kanduda vetikalt edasi ka toiduahela kõrgematele organismidele näiteks vetikatele
kinnitunud plasti allaneelamise või vetikate kui toiduallika vähenemise tõttu.